Saperavi

"Saperavi" (gruusia keeles საფერავი; gruusia-eesti transkriptsioonis "Sapheravi"; tõlkes "värv" või "värvi andma") on happeline tumeda viljalihaga Gruusiast pärinev viinamarjasort. Gruusias kasutatakse seda mitmete piirkonna tuntuimate veinide valmistamiseks.^[1] "Saperavi" viinamarja kasvatatakse väikestes kogustes ka Ameerika Ühendriikide New Yorgi osariigis ja endistes Nõukogude Liidu riikides.

Iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

"Saperavi" taime lehed on kolme soonega, suured ja ümarapoolsed. Marjad on keskmise suurusega kuni suured ja sordist sõltuvalt kas elliptilise või ümara kujuga. Nende värv on tumesinine ja koor on õhuke. Sordi küpsemisaeg on umbes viis kuud ja saagikus on mõõdukas.

"Saperavi" viinamarjale iseloomulikud nüansid tulevad veinis hästi esile. Iseloomuliku buketiga veinide kangus jääb vahemikku 10,5-12,5% ja happesus vahemikku 5-7%. "Saperavi" veini on teadaolevalt toodetud alates aastast 1886. "Saperavi" viinamarjast saab väga sügavpunase värviga veine, mis sobivad pikaajaliseks laagerdumiseks. Sel on olemas potentsiaal kõrge alkoholisisalduse tekitamiseks ja sageli segatakse seda kergemate viinamarjasortidega. Kogutoodangu mõistes on "Saperavi" Gruusia ülekaalukalt domineerivaim punase viinamarja sort.^[1]

"Saperavi" viinamarju iseloomustab ka suur vastupidavus ja sort talub väga külma ilma. Seetõttu on tegemist populaarse sordiga suurtel kõrgustel ja sisemaa piirkondades (Kahhethi) kasvatamiseks. Tumeda viljalihaga "Saperavi", mis sisaldab antotsüaniini nii viinamarja viljalihas kui ka nahas, on ebatavaline selle poolest, et tegemist on ühega väga vähestest sellise omadusega viinamarjasortidest, millest valmistatakse ka ainult selle sordi viinamarju sisaldavat veini.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

"Saperavi" viinamari on pärit Ida-Gruusia Kahhethi piirkonnast ja on tänaseks levinud ka ümbritsevatesse piirkondadesse (Kahhethi, Saingilo, Kharthli, Şavşat-Klarjeti, Imerethi, Guria, Ratša ja Letšhumi). Gruusia on tuntud kui üks maailma vanimaid veinivalmistamise piirkondi. Gruusia pealinnast Thbilisist 50 kilomeetri kauguselt asuvatest leiupaikadest on leitud veinijääkidega potikilde, mille vanuseks on hinnatud 8000 aastat.^[2] "Saperavi" on üks piirkonna vanimatest sortidest ja läbi aegade on selle roll Gruusia veinitööstuses olulisim olnud.

Veinid[muuda | muuda lähteteksti]

"Saperavi" viinamarju kasutatakse küll peamiselt Gruusias, kuid nende kasutamine on levinud ka teistesse Ida-Euroopa piirkondadesse (nt Moldovasse). "Saperavi" viinamarju kasvatatakse ka Uues Maailmas, eriti New Yorgi osariigi istandustes.^[3] Lisaks on sort andnud paljutõotavaid tulemusi mõnede Austraalia viinamarjakasvatajate istandustes Victoria osariigis.

Järgneb loetelu tähelepanuväärsetest Gruusia veinidest, mida valmistatakse kas ainult "Saperavi" viinamarjadest, või kus nende osakaal on suurim.

Kindzmarauli. Poolmagus kaks aastat laagerdunud vein, mida toodetakse Kvareli piirkonnas. Marjad korjatakse hiljem kui enamiku teiste "Saperavi" viinamarjadest valmistatud veinide puhul.
Akhasheni. Kindzmarauliga sarnanev poolmagus vein, mida toodetakse Gurdžaani piirkonnas.
Mukuzani. Kolm aastat laagerdunud kuiv vein, mida toodetakse Mukuzani piirkonnas ja mida valmistatakse parimatest kohalikest aastakäikudest.
Napareuli. Kolm aastat laagerdunud kuiv vein, mida toodetakse Thelavi piirkonna väikeses Napareulis regioonis ja mida valmistatakse parimatest kohalikest aastakäikudest.
Alazani. Kerge poolmagus vein, mida toodetakse Qanıx (Alazani) piirkonnas. Vein sisaldab 60% "Saperavi" ja 40% "Rkatsiteli" viinamarju. Piirkonna soojema kliima tõttu on sealsed viinamarjad teiste piirkondade omadest magusamad.

Sünonüümid[muuda | muuda lähteteksti]

"Saperavi" on tuntud ka järgmiste nimede all: "Didi Saperavi", "Kleinberiger", "Nerki Khagog", "Patara Saperavi", "Saparavi", "Sapeavi De Kakhetie", "Saperaibi", "Saperavi de Kachet", "Saperavi de Kakhetie", "Saperavi Patara", "Sapeur", "Sapperavi", "Sapperavy", "Scoperawi" ja "Szaperavi".