Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik



Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista ehk Santianes de Pravia kirik ehk Santianes de Pravia San Juani kirik on eelromaani kirik Santianese kihelkonnas Pravia vallas Astuurias Hispaanias. Umbes 45 km Oviedost loodes paiknev ehitis on vanim säilinud näide Astuuria eelromaanikast. 1931. aastal anti kirikule rahvusmonumendi staatus (Monumento Nacional, hiljem Bien de Interés Cultural).
Kirik tegutseb tänapäeval kihelkonnakirikuna[1].

Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Apostlile ja evangelistile Johannesele pühitsetud kiriku lasksid ehitada Astuuria kuningas Silo ja tema abikaasa Adosinda millalgi Silo valitsusajal aastail 774–783. Crónica Albeldense (mis lõpeb 883. aastaga) teatel viis see kuningas pealinna ja õukonna Cangas de Onísist Praviasse, kunagisse Rooma teede ristumispunkti, mis oli Rooma ajal strateegiliselt oluline kommunikatsioonikeskus. Algselt oli kirik pühitsetud apostlitele Johannesele, Peetrusele, Paulusele ja Andreasele.[1]
San Juan pidi olema palee kirik ja kuninglik matusekabel ning see püstitati kuninga paleekompleksi lähedale. Alfonso III kroonika 905. aasta sissekande järgi maeti Silo Santianese kiriku eeskotta. Pärast kuninga surma sai paleekompleksist koos kirikuga klooster, kuhu kuninganna Adosinda asus elama uute võimukandjate nõudmisel[2]; kuninganna minek kloostrisse sündis 26. novembril 785 Liébana Beatuse osavõtul[1].
See, et veel 16. sajandil oli kirik samasugune nagu ehitamise ajal, on teada eri autorite kirjelduste, sealhulgas Ambrosio de Moralese (1513–1591), Tirso de Avilési (1516–1599) ja Luis Alfonso de Carvallo (1570–1630) kirjutiste põhjal. Viimane kirjeldas kirikut detailselt: "See kirik on meie päevani säilinud sama silueti ja kujuga, nagu see tollal ehitati; ja kuigi see on väga väike, on sellel peakabel, kaks kõrvalkabelit, transept ja kolm löövi, kõik võlvide ja sambaid katvate tahvlitega, mis näitavad suurepärast proportsioonitaju ja vastavust. Lisaks panin ma tähele veel ühte iidset eripära selles kirikus; nimelt seda, et peaaltar asub kabeli keskel ja altari ümber on võimalik kõndida igast küljest ning et tol ajal olid kõik altarid selliselt kujundatud [...]"[1]
1637. aastal ehitati kirikusse Salase perekonna hauakamber ning töö käigus laiendati ja lammutati peaapsiid, lõhuti kivitahvel sõnalabürint-tekstiga "Silo princeps fecit" ja algne vundament.[1]
19. sajandil muudeti kiriku välimust veel: kuigi 1836. aastal ennistas Fortunato de Selgas transepti ja põiklöövi, lammutati 1868. aastal eeskoda koos kuninglike haudadega ja püstitati kellatorn, millega kiriku maht ja siluett muutus võrreldes algsega oluliselt[2]. 1894. aastal avastati kirikust 8. sajandi algse kiriku detaile: piilar, mis pärineb arvatavasti altarilt, ja kaks kunagise koorivõre detaili, kaunistatud taime- ja geomeetriliste motiividega (raiddetailid on hoiustatud Selgas-Fagalde fondis El Pito palees Cudilleros).[1] Taastatud kuningarõdu pärineb hilisemast ajast.
Arhitekt José Menéndez-Pidal y Álvarezi juhtimisel alustati 1975. aastal väljakaevamisi, milles leidis kinnitust kunagise poolringja apsiidi olemasolu[2]. Tööde käigus avastati kiriku lõunapoolses külglöövis opus-signinum-põrandasse süvistatud ristimisbassein äravooluavaga.[1] Ristimisbassein on 26,5 cm sügavune ja külgedega 56,5 cm ja 61,5 cm peaaegu ruudukujuline.

Nende uuringute järel 20. sajandi lõpus eemaldati kiriku varakeskaegse välimuse taastamiseks hilisemad lisandused nagu 19. sajandi fassaad ja kujundati kuningarõdu, mida praegused eksperdid hindavad küll Pravia õukonna aja järgsetest kirikutest inspireerituks.[2]
Arheoloogilistel uuringutel leitud 182 raiddetaili on eksponeeritud kirikus või Santianese eelromaanika muuseumis (haldab vald ja Valdés Salas Foundation). Muuseumis eksponeeritud detailide hulgas on kiriku asutamise raidkirju ja raidtahvel kuningas Silo nime sisaldava labürinttekstiga.[1] Plaadi keskel on S, millega algavat fraasi "SILO PRINCEPS FECIT" saab lugeda igas suunas ja see kordub tuhandeid kordi.[2]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]San Juani kirik on kolmelööviline basiilika, mille kesklöövi eraldavad külglöövidest nelinurksetele talumkapiteelidega piilaritele toetuvad tellistest laotud ümarkaartega arkaadid ja mida katab puitkatus. Piilarid on laotud puhtalt tahutud kvaadritest, mis on läänegootide arhitektuurile iseloomulik joon. Seinad on laotud robustselt tahutud ja lubimördiga seotud kividest. Pikihoones on vaid kaks võlvikut ja see moodustab pikihoone laiuse transeptiga koos ruudu. Idas oli üks poolringikujuline apsiid (17. sajandil seda laiendati, mille käigus algne apsiid lõhuti), mis on Astuuria arhitektuuri kontekstis ebatüüpiline ja eristub teistest Astuuria eelromaani kirikutest, millel on reeglina kolm täisnurkse põhiplaaniga apsiidi. Läänes oli ruudukujuline eeskoda.
18. sajandil kirikule lisatud kellaviil paigutati 20. sajandi ennistustööde järel kiriku idakagukülge.
Lõunafassaadil säilinud üks algne kujult lukuauku meenutav aken, mis pärineb 10. sajandist ja mille puhul on tõenäoline mosaraabia arhitektuuri mõju. Hoburaudkaart meenutav ülaosa on välja raiutud ühest kiviplokist, mis toetub külgedel kahele lühikesele kivipiilarile. Sarnaselt on tehtud ühes põhjakülglöövis seinal eksponeeritud kaksikaken, mille keskosa toetab geomeetrilise raiddekooriga sambake.
Interjööris on seinakrohvil säilinud jälgi kunagistest seinamaalingutest.
Kiriku käärkambris on lapidaarium, kus on eksponeeritud raidkive. 1894. aastal leitud altari ja koorivõre raiddetailidest on kirikus eksponeeritud koopiad. Säilinud on lubjakiviplaadi fragment tekstiga "Silo princeps fecit" ('kuningas Silo tegi selle') ja selle järgi on loodud plaadi rekonstruktsioon.[2]
Kiriku sisustusse kuulub 12. sajandi lõpust või 13. sajandi algusest pärinev romaani krutsifiks koos kahe leinajafiguuriga. Kristuse kuju vasak käsi on köndistatud ja põlemisjälgedega; vigastus pärineb Hispaania kodusõja ajast, kui skulptuur heideti tulle.[2]
- Ristimisbassein lõunalöövis
- Aken Santianes de Pravia pikihoone lõunaseinas
- Põhjalöövis kirikuseinal eksponeeritud eelromaani aken
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]