Santiago de Peñalba

Santiago de Peñalba kirik on kunagine kloostrikirik ja ehitismälestis Peñalba de Santiagos Ponferrada vallas El Bierzos Castilla y Leónis Hispaanias. Seda peetakse eelromaanika-aegse mosaraabia arhitektuuri üheks kõige väljendusrikkamaks näiteks. Kirik ehitati 10. sajandil Astorga Genadio eestvõttel ja selle pühitses 937. aastal Genadio õpilane abt Solomon. Kirik on kunagise Jakobus vanemale pühitsetud kloostrikompleksi ainus tänapäevani säilinud ehitis.

Mägine piirkond, kus klooster asus, oli alates 7. sajandist Fructuosuse ajast olnud paljude väikeste eraklate ja kirikute asukoht ja kandis tol ajal hüüdnime "Tebaida berciana" (Thebaid oli varakristluses piirkond Egiptuses, mis oli kuulus oma kõrbeerakute poolest), ka "Valle de Silencio". Kõrvaline Montes Aquilanose keskosa pakkus eraldatust nii 8., 9. kui ka 10. sajandi askeetidele.

Koht on alates 1931. aastast kultuurimälestis (Bien de Interés Cultural).^[1]

Ajaloost

Santiago de Peñalba kloostrile lasi Leoni kuningas Ramiro II annetusena teha Peñalba risti.

Arhitektuur

Kiltkivist ja lubjakivist müüritisega Santiago de Peñalba välisilme meenutab läänegootide ristikujulisi kirikuid. Tegelikult puuduvad kirikul tõeline pikihoone ja transept ning kirik koosneb kuuest risti moodustavast prismakujulisest ruumist, millest neli paiknevad piki peatelge ja kaks väiksemat kabelit külgedel. Kiltkivist katustel on väljaulatuvad räästad, mida toetavad mosaraabia kirikutele iseloomulikud geomeetriliste motiivide ja rosettidega kaunistatud konsoolid. Kellaviil on ristikujulisest põhiplaanist sõltumatuna paigutatud eraldi kirdeküljele. Peasissekäik on lõunaküljel. Seda ehib tähelepanuväärne, kolmele marmorsambale toetuv kahe hoburaudkaarega portaal. Sammaste korintose kapiteelid on varakeskajale iseloomulikult lihtsustatud. See portaali osa on dekoratiivne, mitte konstruktsiooniline; müüri raskust kannab kergenduskaarena portaali kohale laotud hoburaudkaar.

Intejööris on kaks vastastikku paiknevat apsiidi, mis on seotud Põhja-Aafrika mõjutustega. Lääneapsiid tähistas selles traditsioonis matmispaiga eesmärki, selles paiknes Genadio haud. Apsiidide välissein on täisnurkne ja sisesein hoburauakujuline, mauripärase kumeratest siiludest koosneva tellisvõlviga. Altariruum, mis asub külgkabelite vahel ja mida nii apsiidist kui ka pikihoonevõlvikust eraldab hoburaudkaarne ava, on muudest ruumidest kõrgem ja seda katab kaheksast kumerast siilust tellisvõlv. Kirikul on rikkalik sisekujundus, sealhulgas keskaegsed kalifaadi perioodist pärinevad maalingud, mis kujutavad taime- ja geomeetrilisi motiive, aga ka telliseimitatsioone. Peatelje üht ruumi ja külgkabeleid, mis võisid olla käärkambri funktsioonis, katavad aamvõlvid.