Santekliai
| Santekliai | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala: 2,0534 [1] km² | |||
| Elanikke: 7 (2021)[2] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 56° 14′ N, 22° 34′ E | |||
Santekliai (žemaidi Santeklē) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Viekšniai vallas.
Santekliai asub Venta jõe kallastel. Ta on oma nime saanud sellest, et seal suubub Ventasse Virvyčia jõgi. Osaliselt ulatuvad külla Natura 2000 alad Venta ülemjooks ja Venta jõe org. Ka jääb asula Venta regionaalparki. Osaliselt asub külas Santekliai metsa hariliku männi geneetiline kaitseala. Looduskaitse all on külas kasvavad Santekliai mänd ja Santeklinė mänd.[3]
Seal asunud Miniauskase mõisast on säilinud allee. Endise kõrtsi kohale on püstitatud tulpkabel. Mõisale kuulunud veski viimaseks rentnikuks oli lätlane Vilius Jungas. Teise maailmasõja järel pandi veskisse turbiin ja dünamo. Veski tähtsusest räägib asjaolu, et seal käis vilja jahvatamas pea kogu Laižuva, Akmenė, Vegeriai ja Viekšniai ümbrukonna rahvas.
Muinsuskaitse all on vana Santekliai külakalmistu. Rahvajuttude kohaselt matnud ümbruskonna rahvas Napoleoni sõdade ajal sinna oma hõbevara.[4]
Külas kasvanud tamme juurde olevat Napoleon matnud viis tündrit kulda (kullakirstu). Üks mees näinud seda unes ja läinud kulda välja kaevama, aga erakordselt suurt kasvu tundmatu mees ei lasknud tal seda teha. Virvyčia jõkke ilmuvat mõisa kohal iga seitsme ja seitsme kuu tagant kolmeks päevaks varakirstu serval istuv ja juukseid kammiv neid, kes näitab end täpselt keskpäeval. Rahvasuu räägib, et ta on hädas, aga keegi ei tea, kuidas teda päästa.[5]
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dėl Mažeikių rajono savivaldybės gyvenamųjų vietovių nustatymo, pavadinimų suteikimo, gyvenamųjų vietovių panaikinimo, teritorijų ribų nustatymo ir pakeitimo
- ↑ Gyventojai gyvenamosiose vietovėse: Lietuvos Respublikos 2021 metų gyventojų surašymo rezultatai. Vilnius: Statistikos departamentas, 2022.
- ↑ https://www.geoportal.lt/map/
- ↑ Santeklių kaimo senosios kapinės
- ↑ Vaitkevičius V. Senosios Lietuvos šventvietės. Žemaitija, Vilnius 1998, 284 lk.