Salpeetrisõda

Salpeetrisõda
Salpeetrisõjast tingitud territoriaalsed muutused
Toimumisaeg	14. veebruar 1879 – 20. oktoober 1883
Toimumiskoht	Peruu ja Boliivia rannikul.
Tulemus	Tšiili võit
Osalised
Boliivia Peruu Tšiili
Kaotused
u. 25 000 u. 2791–2825

Salpeetrisõda, tuntud ka kui Vaikse ookeani sõda, oli sõjaline konflikt Tšiili ja Boliivia–Peruu liidu vahel aastatel 1879–1884. Sõda puhkes Tšiili ja Boliivia vahelise vaidluse tõttu Atacama kõrbes asuva rannikuala pärast ning lõppes Tšiili võiduga, mis hõivas Boliivialt ja Peruult olulisi maavarade poolest rikkalikke alasid.

Sõja otsene põhjus oli vaidlus nitraadimaksude üle, mille kehtestas Boliivia Tšiili kaevandusettevõttele Compañía de Salitres y Ferrocarril de Antofagasta (CSFA). Maksutõus rikkus 1874. aasta piirilepingut, mis keelas maksude suurendamise olemasolevatele Tšiili kaevandusettevõtetele Boliivia territooriumil. Tšiili protestis lepingu rikkumise vastu ja taotles rahvusvahelist arbitraaži, ent Boliivia president Hilarión Daza pidas seda siseriiklikuks küsimuseks. Tšiili väitis, et kui lepingut ei austata, ei kehti ka selles sätestatud piirid. Boliivia tühistas seejärel Tšiili ettevõtte tegevusloa, konfiskeeris selle vara ja pani need oksjonile.

14. veebruaril 1879 okupeerisid Tšiili väed ilma vastupanuta Antofagasta sadamalinna, mis oli valdavalt asustatud Tšiili kaevuritega. Boliivia kuulutas Tšiilile sõja 1. märtsil 1879, Peruuga kuulutati sõda 5. aprillil, kuna see oli salajase liidulepingu alusel kohustatud Boliiviat toetama.

Sõjategevus toimus Vaiksel ookeanil, Atacama kõrbes, Peruu kõrbepiirkondades ja mägisel sisemaal. Esimesed viis kuud keskendus sõda merele – Tšiili püüdis kindlustada oma vägedele varustuskanalit läbi maailma kuivima kõrbe. Seejärel algas maismaakampaania, kus Tšiili armee alistas Boliivia ja Peruu väed. Boliivia taandus pärast Tacna lahingut 26. mail 1880, jättes Peruu üksi sõdima. Tšiili väed okupeerisid Peruu pealinna Lima 1881. aasta jaanuaris. Peruu armee jäänused ja kohalikud partisanid jätkasid vastupanu, kuid ei suutnud takistada sõjast väsinud Peruu rahuläbirääkimisi.

Tšiili ja Peruu allkirjastasid Ancóni rahulepingu 20. oktoobril 1883. Boliivia sõlmis vaherahu 1884. aastal. Tšiili sai lepingu tulemusel enda valdusse Peruu Tarapacá piirkonna, vaidlusaluse Boliivia Litorali departemangu ning ajutise kontrolli Peruu Tacna ja Arica provintside üle. 1929. aastal allkirjastasid Tšiili ja Boliivia lepingu, millega määrati ametlikud piirid. 1929. aasta Tacna–Arica kokkuleppe tulemusena läks Arica Tšiilile ja Tacna Peruule.