Salme laevmatused

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Salme muinaslaev)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Salme laevmatused on Saaremaal Salme alevikus 2008. ja 2010. aastal leitud laevmatused. Kahe eelviikingiaegse (u 750 pKr) neediridadena säilinud laeva peale leiti kokku 41 sõjamehe luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi. Kõige tõenäolisemalt olid Salme sõjamehed-meresõitjad pärit Rootsist Mälari järve piirkonnast, mis toona oli veel Läänemere laht.[1] Sõjamehed olid maetud kahe muinasaegse klinkerplangutusega viikingilaeva põhja. Tegemist on vanimate Eestis leitud laevadega[2]. Salme laevade leid muudab senist arusaama viikingiaja algusest. Seni on tinglikult loetud viikingiaja alguseks aastat 793, kui kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne'i kloostrit[3].

2008. aastal avastatud Salme muinaslaeva leiukoht

Esimene laevmatus (Salme I) avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik[4](viikingid, nt 4 venda[5]), kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud.[6]

Teine laevmatus (Salme II) avastati 2010. aastal. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi, samuti mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid.

Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast.[7]

Arheoloogilised kaevamised 2010. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

8. sajandist pärinev mõõk Salme laevmatusest Saaremaal. Mõõk oli oma algsest asupaigast liigutatud praegusse leiukohta ilmselt Salme kooli ehituse käigus toimunud mullatöödel.

2010. aastal teostatud arheoloogilistel kaevamistel Salme alevikus koolimaja kõrvalt leitud teise laeva põhjal avastati laevmatuses korrapärastes ridades kolmes kihis lebavad 16 skeletti. Nende vahel leidus mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi andmetel on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. "Aastad 700 kuni 750," märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et "sündmus" toimus 700. ja 800. aasta vahel pKr[8]. Väljakaevamistel leiti üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi. Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas.

Jüri Peetsi kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö lahingumatust avastatud, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on kääpad. Salmel kääpaid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur. Kahe laeva peale leiti kokku 41 sõdalase luustikud, kellest paljudel oli näha surmavate lahinguvigastuste jälgi[9].

Esimese muinaslaeva mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 11,5 meetrit pikk
  • 2 meetrit lai kõige laiemas osas
  • 0,75-meetrise vabapardakõrgusega
  • 0,4-meetrise süvisega (lastitult)
  • 8 kaarega
  • 6 aerupaariga

Laev oli valmistatud männipuidust.[10]

Teise muinaslaeva mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 16 meetrit pikk[11]
  • 3 meetrit lai kõige laiemas osas

Ajalooallikad[muuda | muuda lähteteksti]

Salme muinaslaevu ja lahingut on seostatud Rootsi kuninga Ingvari langemisega Saaremaal 7. sajandil.[12][13] Samuti on leitud paralleele Suure Tõllu muistendites kajastatud Sõrve sõdadega.[14]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias