Salme Kesler

Allikas: Vikipeedia

Salme Kesler (16. jaanuar (vkj)/ 28. jaanuar 1900 Narva-Jõesuu, Vaivara kihelkond, Virumaa[1]5. jaanuar 1919 Lehtmetsa küla, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa) oli eesti õpetaja.

Ta sündis rändrätsepa neljalapselise pere esimese lapsena. Õppis Rakveres Zeeh' tütarlastekoolis.

Sügisel 1918 sai ta õpetajakoha 9. novembril 1918 asutatud Albu-Risti külakoolis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal.

4. jaanuaril 1919 liikusid Vabadussõjas punased mööda maanteed Tallinna poole, möödudes Albu-Risti koolist. Nad löödi lahingus Vetla veski juures tagasi ning nad põgenesid 5. jaanuaril Tapa poole, möödudes uuesti Albu-Risti koolist. Nad võtsid kaasa kooliõpetaja Kesleri ja lasid ta umbes 400 m koolist ida pool maantee ääres maha. On oletatud, et rahvuslikult meelestatud kooliõpetaja pilkas taganevaid punaseid, aga ka, et punaste hulgas oli tema kodukandist pärit inimesi, kes kandsid viha tema isa peale[2] või seda, et Kesler kogus Eesti väele asju ning keegi kaebas punastele tema peale.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tema hukkumiskohale alustati sügisel 1932 mälestussamba püstitamist, mis avati pidulikult 2. oktoobril 1932.

 Pikemalt artiklis Salme Kesleri mälestussammas

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EELK Vaivara koguduse personaalraamat 1867–1940. Eesti Rahvusarhiiv, EAA.1230.1.91. Leht 17
  2. Marika Rajamäe. "Kodulugu. Mõrvatud õpetajat meenutab mälestuskivi". Järva Teataja, 6. jaanuar 2007
  3. Anne Eenpalu kõne. Võitleja nr 2, märts–aprill 2000. Lk 12

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Marika Rajamäe. "Kodulugu. Mõrvatud õpetajat meenutab mälestuskivi". Järva Teataja, 6. jaanuar 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]