Salitsiin

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Salicin.svg
Salicin-3D-balls.png

Salitsiin on fenoolglükosiidide hulka kuuluv orgaaniline ühend, milles glükoos ja salitsüülalkohol ehk saligeniin on ühendatud O-glükosiidsidemega.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Molaarmass on 286,28 g/mol. Keemistemperatuur on 199–201 °C.

Leidumine looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Salitsiin jt salitsüülhappe derivaadid esinevad looduses pajudes (näiteks hõberemmelgas), aaskannikeses, harilikus angervaksas, lamavas taliharjas ja paplites (hõbehaab, Populus candicans, must pappel, harilik haab).

Farmakoloogiline toime[muuda | muuda lähteteksti]

Salitsiinil on põletikuvastane ja palavikuvastane toime.

Salitsiin jt salitsüülalkoholi glükosiidid (salireposiid, salikortiin, fragiliin, pitseiin jt) lõhustatakse sooles salitsüülalkoholiks ja glükoosiks. Salitsüülalkohol muundatakse maksas salitsüülhappeks. Salitsüülhape pärsib prostaglandiinide sünteesi, blokeerides ensüüm tsüklooksügenaasi (COX).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Salitsiini eraldas esimest korda pajukoorest 1828 Müncheni ülikooli farmaatsiaprofessor Johann Andreas Buchner. Tal õnnestus saada väike kogus kollast ainet.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]