Salevere Salumägi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Salevere Salumägi (september 2010)
Salevere Salumägi, näha on ka Salevere pank

Salevere Salumägi on kõrgendik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Salevere Salumägi on mandrijää ja Läänemere kujundatud pinnavorm. Merepoolne järsk kõrgendik moodustub järsust paeseinast, mis koosneb biohermsest lubjakivist. Järsk astang on arvatavasti 6000-5000 aastat vana. Selge ilmaga avaneb Salumäe tipust vaade Topi lahele ja Matsalu lahe suudmele. Samuti võib näha kaugemal asuvaid laidusid- Papilaid, Kakrarahu, Kumari laid ja Kesselaid. Panga seinast voolab välja Silmaallikas, mis vanadel aegadel olnud ka ohvripaigaks, ja allikavesi olevat noorendava- ja ravitoimega, eriti silmahaiguste korral. Allika kõrvalt läheb mööda Salevere matkarada, pikkusega 1.5 km. Ligikaudu 4000-6000 aastat tagasi oli kõrgendik merest ümbritsetud saar. Salevere astangu alaosa on mattunud varisenud pinnase kivide alla. [1]

Salevere salumets[muuda | muuda lähteteksti]

Salevere salumägi 2

Salevere Salumäe jalamil kasvab liigirohke Salevere Salumets. Salumets kasvab viljakal ja niiskel pinnasel, kus valitsevad laialehelised puud- saar, pärn, jalakas ja vaher. Põõsastest kasvavad toomingas, lodjapuu, pihlakas, kuslapuu jpt. Mitmed rohttaimed nagu lõokannus, kopsurohi, mitmeõieline kuutõverohi, maikelluke, ussilakk, salu-tähthein, püsikseljarohi, lõhnav madar, mets-nõianõges, imekannike, siumari, koldnõges jt. on iseloomulikud üksnes salumetsadele. Haruldastest rohttaimedest on siin kasukoha leidnud mets-kuukress, parasiitne käopäkk. Eestis levisid salumetsad 6500-3000 aastat tagasi, sooja atlantilise kliimaperioodi ajal. Praeguseks ajaks on salumetsad üsna haruldased ja esinevad põhiliselt pehmema kliimaga mere- ja rabasaartel ning Eesti lääne- ning põhjarannikul. Salevere Salumäge katab omanäoline loomets. Varasematel aegadel oli pangapealne taimestik hõredam ning seda kasutati puisniidunimelise karjamaana. Puudest on enam levinud tammed, põõsastest aga sarapuud. [2]

Salumäe loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Viinamäe tigu koos võsa teoga

Salevere Salumägi on tuntud kui usside ehk madude koondumiskoht, kohalikud kutsuvad Salumäge ka ˇussimäeksˇ. Sügisel koonduvad rästikud, nastikud ja vaskussid pangaseina kivipragudesse talvituma. Kevadel võib näha suuri rästikute ja nastikute kogumeid ennast päikese käes soojendamas. Siiski ei tasu karta, sest talveunest ärkavad uimased maod kogunevad elurajooni lähedale, tänu millele neid matkarajal ei leia. teerajal kohtab hoolikal vaatlemisel hoopis teist laadi vilgast elu: Matkaraja äärde ja lähedusse jääb kuklaste pesa. Lindudest esineb kõige enam metsvinti, salu-lehelindu, peoleod, rähni, ööbikut, punarinnad, puukoristajad ja mitut liiki tihaseid. Januaari ning vebruaari öödel kostub Salumäel kodukakupaari huikeid. Niiskete ilmadega ilmuvad Salumäel must seatigu ja Eesti suurim maismaatigu- viinamäetigu. [3]

Traditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Salumäe matkarajale jääb lõkkeplats, kuhu kohalikud kogunevad, et seal üheskoos jaanipäeva, volbriööd ja aastavahetust pidada. Uusaastapidu on Epp Kärveti ja Ele Differti eesvedamisel ning kohaliku kogukonna toel alates 2000. aastast peetud üsna imelisel moel. Matkarajale, pangaalusele ja allikaümbrusesse asetatakse sajad küünlad, mis süüdatakse südaööl põlema. Astangualusele põllule on igal aastal loodud erilaadseid kujundeid: rõngasristist inspireerituna seatakse küünlad kuni 70-meetrise läbimõõduga kujunditesse. Aastavahetusest Salumäel on sanud imekaunis traditsioon, mis inimesi ühendab ja Saleverre kokku toob. Traditsiooniks on saanud ka Volbriöö pidamine, igal aastal Volbriööl tuleb Salevere rahvas Salumäele kokku, kus üheskoos laulu- ja tantsusaatel süüdatakse Volbriöö lõke. Iga inimene paneb teemakohalise kostüümi selga ning üheskoos pidutsetakse Salumäel varahommikuni.[4]

Legend Salevere Salumäe tekkimisest[muuda | muuda lähteteksti]

Kord olnud Vanapagan jälle liikumas. Ta mureks olnudki ainult see, kuidas saaks aga inimestele rohkem meelepaha valmistada ja neid oma võimusesse saada. Et saada omale pelgupaika ja kindlust nii ühes kui teises paigas, otsustanud Vanapoiss omale ehitada kaks põrgut. Ühe ta tahtis ehitada Mõisakülasse ja teise Saaremaale. Hakanud siis esiteks selle põrgu ehitamiseks peale, mis pidanuks tulema Mõisakülasse. Asunud vähe maad Suure väina kaldalt sisemaa poole tööle. Kõigepealt tahtnud Vanapagan maa pehmeks tampida, et siis oleks kergem ning hõlpsam sellesse põrgut ehitada. Tampinud siis Vanapoiss juba suur hulga maad tümaks ning pehmeks. Seda Vanapagana nobedat askeldamist aga märganud Suur Tõll üle väina. See olnud parajasti mingisuguse asja toimetuse Muhus ringi liikumas. Nähes Vanapaganat haaranud Tõll maast paraja kaika ja sellega visanud Vanapaganat üle väina. Kepp läinudki märki ja tabanud Vanapagant nii õnnetult, et selle mõlemad sarved peaast minema lennanud. Üks neist kukkus maha Mõisaküla juurde ning teine Saleveresse. Neist said siis nii kaks Salumäge- Salevere Salumägi ja Mõisaküla Salumägi. See koht, kuhu Vanapagan tahtis ehitada põrgu ja maa selleks tümaks tampis, on praegugi näha. See on Mõisaküla raba. Praegu Salevere kohalik vanarahvas räägib, et Salevere Salumägi oleks nagu neetud, sest kõik vihma-, lume- ja äikesepilved samuti ka kõik tormid lähevad ümber Salumäe. Salumäe kohal ei ole enamasti kunagi koledat ilma, paistab ainult päike, kuid kui kord nii aasta jooksul pilved Salumäe kohal peatuvad, sajab selle kohal nii, et kõik uputab.[5]

viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Salevere Salumägi
  2. Salevere Salumets
  3. Salumäe loomastik
  4. Tradistioonid
  5. Legend Saluvere Salumäe tekkimisest

1.Salevere Salumägi/ 2.Salevere Salumets [1][1]

3.Salumäe loomastik/ 4.Traditsioonid [2]http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2670_2651.html?fbclid=IwAR0q3iQ851PuFIPg1pfrobUiSvzN3CV20WNbS3kx4QIf8cZmVrPOY3t057c

5. Legend Saluvere Salumäe tekkimisest [3]http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/olev/39.html?fbclid=IwAR2mNqOhvz4I0NQo9kndE2pESZELAo9PuylcNtwD2XIeFyZIFynVzrxjEDo


  1. Salevere Salumägi
  2. Salevere Salumägi
  3. Legend Saluvere Salumäe tekkimisest