Sainte-Laguë meetod

Allikas: Vikipeedia

Sainte-Laguë meetod on suurima keskmise põhimõttel töötav valimismeetod. Meetod on nime saanud Prantsuse matemaatikult André Sainte-Laguë'lt.

Selle valimismeetodi valem on:

koefitsient – on koefitsient

V – erakonna hääled

S – jooksev kohtade arv parteil (algul: S=0 kõigil parteidel)

See meetod sarnaneb D'Hondti meetodiga, aga ilma viimase suurimate parteide soosimiseta. Kõigil parteidel on algul 0 kohta. Kui nimekirjal on kõrgem koefitsient, siis arvutatakse uus koefitsient välja. Protseduuri korratakse kuni kõik kohad on jaotatud.

Alternatiivmeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Sellel meetodil on ka teine võimalus kohtade arvutamiseks. Leitakse iga partei protsent, selle põhjal arvutakse igal parteil kohtade arv ja see ümardatakse üles. Seda meetodit nimetatakse tooreks Websteri meetodiks. See ei anna alati täpselt nii palju kohti, kui soovitud. Juhul, kui kohti jagati üle, siis arvutakse iga partei koefitsient; jagades iga partei häälte arv võidetud kohtade arvuga –0,5, leitakse kõige väiksem koefitsient ja see partei kaotab ühe koha. Kui kohti tuleb puudu, siis arvutakse koefitsiendid jagades iga partei häältehulk hetkel võidetud kohtade arvuga +0,5.

On ka kolmas võimalus: sättida kvoot (häälte arv/kohtade arv) nii, et sellega läbi jagades ja tulemust ülespoole ümardades, saadakse täismaja mandaate.

Modifitseeritud Sainte-Laguë[muuda | muuda lähteteksti]

Sainte-Laguë-ist on tehtud ka modifitseeritud variant: esimene jagaja on 0,7; teine 1,5 ja ülejäänud nagu tavaline Sainte-Laguë. Selle modifikatsiooni mõte on teha esimeste mandaatide saamine keerukamaks väikestel parteidel ja selles mõttes sarnaneb ta D'Hondti meetodiga, aga samas järgmised kohad peale esimeste mandaatide on nagu tavaline Sainte-Läguë. See on Sainte-Laguë modifikatsioonidest üks tuntumaid. Kuigi vähemtuntud modifikatsioon on 1. koha jagaja 0,75 peale sättida; 2. koha jagaja 1,5, jne nagu tavaline Sainte-Laguë. Seda meetodit kasutab Ungari. See on väikeparteide suhtes veel karmim kui 0,7-ga modifikatsioon.

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

Partei A saab 500 häält, partei B saab 400 häält ja partei C saab 300 häält. Jagada 4 mandaati tavalise Sainte-Lägueiga.

Jagaja Koht Partei A Partei B Partei C
0,5 1 1000 800 600
1,5 2 333,33 266,66 133,33
2,5 3 200 160 120
3,5 4 142,86 114,30 85,71

Partei A saab 2, partei B 1 ja partei C 1 koha.

Kasutuspiirkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse näiteks Bosnia ja Hertsegoviinas, Uus-Meremaal, Lätis, Hamburgis ja Bremenis parlamendikohtade jaotamisel. Modifitseeritud (0,7-ga) varianti kasutatakse näiteks Norras ja Rootsis parlamendivalimistel.

Jagajate jada kohta[muuda | muuda lähteteksti]

Analoogne on tavalise Sainte-Laguë puhul: 1. koht – 1, 2. koht – 5, jne. ehk niiöelda paaritute arvude jada. 0,7-ga modifitseeritud puhul 1. koht 1,4; 2. koht 3, jne. nagu tavaline Sainte-Läguë. 0,75 puhul 1,5 on 1. koha jagaja ja ülejäänud kõik need samad mis on tavalisel Sainte-Lägüel.