Saint-Riquier' evangeliaar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Evangeliaari incipit-lehekülg fo 1r sissejuhatava tekstiga (prologus quatuor evangeliorum)
Evangelist Luukas, fo 101v

Saint-Riquier' evangeliaar on purpurpärgamendile kirjutatud ja illumineeritud evangeliaar, mis on valminud Karl Suure eluajal Aacheni pfaltsi õukonnakoolis. Käsikirja loetakse varase karolingide raamatukunsti väljapaistvaks näiteks, tekstikirja ja illustratsioonide stiili järgi paigutatakse see nn Ada gruppi.

Käsikirja peetakse Karl Suure kingituseks St. Riquier' kloostri abtile Angilbertile[1]. Saint-Riquier' evangeliaar ja Godescalci perikoopideraamat on ainsad kindlalt Karl Suure eluaega dateeritud purpurpärgamentkäsikirjad, kuigi Karl Suurega seostatakse pärimuses ka Saksa keisrite Ottode kroonimisel kasutatud Viini kroonimisevangeliaari.

Käsikiri[muuda | muuda lähteteksti]

Käsikiri on dateeritud aastaisse 786/800. See koosneb 188 purpurseks värvitud pärgamentlehest ning kümnest värvimata pärgamentlehest mõõdus 35 x 24,5 cm, mis on raamatuks kokku köidetud. Käsikiri algab eessõnaga, mis sisaldab märkusi konkordantside kohta, kirikuisade tsitaate jm, järgnevad kaanonitahvlid ja evangeeliumide täistekstid. Iga evangeeliumi algul on evangelisti portree ja intsiaal. Peatükkide loetelu lõpus on värvimata pärgamendil.

Tekst[muuda | muuda lähteteksti]

Untsiaalkirjas tekst on kirjutatud lehtedele kuldtindiga kahes veerus[2]. Ainult perikoopide loetelu käsikirja lõpus on kirjutatud värvimata pärgamendile kuldtindiga karolingide minusklis, kõik pealkirjad on oranžpunase värviga või harvem hõbetindiga untsiaalkirjas[3].

Illustratsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Evangeliaari kaunistavad evangelistide Matteuse (fo 17v), Markuse (fo 66v), Luuka (fo 101v) ja Johannese (fo 153v) värvilised täisfiguurportreed, kunstipäraselt kaunistatud kaanonitahvlid (fo 10r–16v) ja mõned terve lehekülje suurused rikkalikult kaunistatud initsiaalid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]