Saimaa hüljes
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2025) |
| Saimaa hüljes | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Alamselts |
Loivalised Pinnipedia |
| Sugukond |
Hülglased Phocidae |
| Perekond |
Pusa |
| Liik |
Viigerhüljes |
| Alamliik |
Saimaa hüljes |
| Trinaarne nimetus | |
|
Pusa hispida saimensis (Nordquist, 1899) | |
Saimaa hüljes (Pusa saimensis) on hülge liik[2], mida peeti varem viigerhülge ohustatud alamliikina (Pusa hispida saimensis).
Mageveega kohastunud Saimaa hüljes on seadusega kaitse all aastast 1955. Aastani 1980 ei teadnud suur osa soomlastest Saimaa hüljeste olemasolust, kuna nende asurkonda püüti hoida saladuses, arvates, et nii on hülged paremini kaitstud.
Saimaa hülge levikut, elukombeid ja -takistusi ning keskkonna mõju loomadele uurib Joensuu ülikool juba aastast 1975.
2020. aastal hinnati hüljeste koguarvuks umbes 410 isendit.[3] 2024. aastaks oli Saimaa hülge koguarv ületanud 500 isendi.[4]
Hülge elupaikade kaitsmiseks on moodustatud näiteks Kolovesi rahvuspark. Neid elab ka Linnansaari rahvuspargis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pusa hispida ssp. saimensis (Saimaa Seal). iucnredlist.org. Vaadatud 4.3.2025
- ↑ "Saimaannorppa on tunnustettu vihdoin itsenäiseksi lajiksi". Yle Uutiset (soome). 22. juuli 2025. Vaadatud 22. juulil 2025.
- ↑ Kalanpyydyksistä löytynyt kesän aikana vain yksi kuollut kuutti, YLE
- ↑ "Endangered Saimaa ringed seals continue to flourish as population grows to 500". yle.fi. Vaadatud 4.3.2025