Saigyō

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Saigyō Hōshi (西行 法師)
Hyakuninisshu 086.jpg
Saigyō Hōshit kujutav illustratsioon Hyakunin isshu luuleantoloogias
SünninimiSatō Norikiyo (佐藤 義清)
Sünniaeg 1118
Sünnikoht Kyoto, Jaapan
Surmaaeg 1190 (71–72 aasta vanuses)
Surmakoht Kawachi provints, Jaapan
Rahvus jaapanlane
Elukutse luuletaja
Pseudonüüm Saigyō

Saigyō Hōshi (西行 法師; 1118[1]23. märts 1190) oli Heiani ajastu lõpus ja Kamakura ajastu alguses elanud jaapani budistlik munk ja luuletaja.[2] Teda peetakse üheks kõige kuulsamaks budistlikuks jaapani luuletajaks.[1][2][3]

266 tema luuletust on valitud keiserlikesse luuleantoloogiatesse.[3]

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Saigyō kodust lahkumine pärast tema "ümbersündi" kujutatuna Utagawa Kuniyoshi maalil. Saigyō on ümbritsetud meestest, kes teda peatada üritavad.

Saigyō, sünninimega Satō Norikiyo (佐藤 義清), sündis 1118. aastal Kyotos. Ta sündis jõukasse ja sõjalisi traditsioone austavasse Satō perekonda, mis põlvnes omakorda Fujiwara suguvõsast.[4][5] Ta vanaisa Sato Suekiyo teenis tolleaegse pealinna Heiani korravalves ja nende tähtsaimaks esivanemaks oli Fujiwara no Hideosato, kes osales 940. aastal toimunud keisrivastase mässu mahasurumises[5] ja mõningatel andmetel tappis lahingu käigus isiklikult mässu juhi Taira no Masakado[6]. Mitmete Saigyō biograafide arvates kajastub järgnevas luuletuses tema lapsepõlvesoov isa ja vanaisa kombel vapraks sõdalaseks saada.[5]

Rōmaji Eesti keeles
shino tamete
suzume yumi haru
o no warawa
hitai eboshi no
hishige naru kana[7]
Väike jõnglane
varblasevibu nööri
pingule tõmbab -
juba tahaks ta kanda
sõdalase peakatet[5]

1140. aastal, 22[8] või 23 aastasena[2][4][9], vahetult pärast ta valimist samuraidest koosneva elitaarse ihukaitsesalga liikmeks, mille ülesandeks oli kaitsta Kyotos resideeruvaid endiseid keisreid, otsustas ta järsult oma sõjaväelisest karjäärist loobuda ja mungaks hakata.[9][2][4] Otsuse täpne põhjus pole teada, kuid ajaloolaste arvates võisid selleks olla näiteks põlgus keisri õukonnas valitsenud korruptiivse elustiili vastu, lähedase inimese surm või luhtunud armuafäär.[4][9][8]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sankashū („Mägikodu”); Saigyō isikukogu, mis sisaldab üle 1500 luuletuse.[3][10]
  • Kikigakishū („Kuuldud luuletused”)[11]
  • Kikigaki zanshu („Järele jäänud kuuldud luuletused”)[11]
  • Ihon Sankashū / Saigyō-shōnin shū („Mägikodu teine käsikiri” / „Saigyō-shōnini luulekogu”)[11]

Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Allik 2012, lk 7
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Saigyō". Encyclopædia Britannica, 20. juuli 1998. Kasutatud 13, juuni 2017. Inglise keeles.
  3. 3,0 3,1 3,2 Allik, Alari (2014), „Sada luuletust, sada luuletajat”. lk 205. Tallinna Ülikooli kirjastus. Tallinn. 2014. ISBN 9789-985-58-775-1
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 "Saigyō". Alari Allik. Ninniku. Kasutatud 13. juuni 2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Allik 2012, lk 10
  6. Lafleur 2012, lk 3
  7. Lafleur 2012, lk 4
  8. 8,0 8,1 Sewell, Robert G. (1977). "The Path of the Poet-Priest Saigyō". Denver Quarterly (inglise keeles) (12(2)): lk 120–126. doi:10.7282/T3JM281S. Vaadatud 13. juuni 2017. 
  9. 9,0 9,1 9,2 Sterba, Carmen. "Historically Speaking: The Hermit Poet Known by Emperors and Shoguns". Samurai-Archives. Kasutatud 13. juuni 2017. Inglise keeles.
  10. Allik 2012, lk 57
  11. 11,0 11,1 11,2 Allik 2012, lk 58

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]