Saguaaro-karneegiakaktus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Saguaaro-karneegiakaktus | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Kaktuselised Cactaceae |
| Perekond |
Karneegiakaktus Carnegiea |
| Liik |
Saguaaro-karneegiakaktus |
| Binaarne nimetus | |
|
Carnegiea gigantea (Engelm.) Britton & Rose | |
 Saguaaro-karneegiakaktuse levila | |
Saguaaro-karneegiakaktus (Carnegiea gigantea) on kaktuseline karneegiakaktuse monotüüpsest perekonnast.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Saguaaro-karneegiakaktus on levinud Ameerika Ühendriikides Sonora kõrbes Arizonas ja California osariigi lõunaosas ning Mehhikos Sonora osariigis. Kasvab 180–1350 meetri kõrgusel merepinnast. Saguaaro-karneegiakaktuste kaitseks on loodud Arizona osariigis Tucsoni linna lähedal Saguaro rahvuspark.
Taksonoomia[muuda | muuda lähteteksti]
Liigi nimetuse Cereus giganteus andis sellele 1848. aastal saksa botaanik George Engelmann. Liigikirjeldus anti neli aastat hiljem. USA botaanikud Nathaniel Lord Britton ja Joseph Nelson Rose paigutasid selle hiljem eraldi uude perekonda. Karneegiakaktuse teaduslik nimetus Carnegiea tuleneb USA töösturi ja filantroobi Andrew Carnegie nimest. Täiendnimi gigantea viitab liigi suurele kasvule.
Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Saguaaro-karneegiakaktus on väga suur sambakujuline sukulentne taim. Juurestik ulatub sügavale maa sisse. Vanemaks saades tekivad kaktusele harud, mis annavad talle iseloomuliku kuju. Vars on 12–15 (20) m kõrge ja 30–70 cm jäme. Vars on ribiline. Pruunid areoolid esinevad 2–2,5 cm vahega. Astlad on kuni 7 cm pikad.
Ladava lähedal moodustavad areoolid õie, mis on avanenult kuni 12 cm läbimõõduga. Õiekate on värvuselt valgest võikjani. Pärast viljastumist moodustavd 6–9 cm pikkused viljad. Pärast küpsemist on viljad punakad. Viljal on palju (kuni 4000) umbes 2 mm pikkust musta seemet.
Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Saguaaro-karneegiakaktus õitseb aprillist juunini, vahetult enne vihmahooaja algust. Õied avanevad kaks tundi pärast päikeseloojangut ja jäävad avatuks järgmise päeva keskpäevani. Õie tolmeldajad on putukad, nahkhiired ja linnud, näiteks koolibrilased, valgetiib-tuvi ja kaktuse-leeträhn. Kaktuse-leeträhn ehitab mõne meetri kõrgusele kaktuse varre sisse pesa.
Saguaaro-karneegiakaktus elab keskmiselt 85-aastaseks, kuid mõned isendid võivad elada üle 200-aastaseks. Noorena, kui kaktus kasvab aeglaselt, ohustavad seda hiired ja jänesed, kes seda söövad. Kümneaastasena on looduses kaktus vaid 4 cm (kasvatuses 10 cm) kõrge. Kõige kiiremini (10–15 cm aastas) kasvab kaktus 2–8 m kõrgusena, misjärel kasvab taas aeglustub.
Kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]
Saguaaro-karneegiakaktust on kujutatud mitmel pool popkultuuris, eriti vesternides, kus need on ühed Metsiku Lääne sümbolid. Kaktustest joonistas karikatuure Reg Manning, kes sai selle eest ka Pulitzeri preemia.
Saguaaro-karneegiakaktus on 2017. aastal Saksamaal aasta kaktus.[2]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
Saguaaro-karneegiakaktuse õied -
Saguaaro-karneegiakaktuse vili -
Saguaaro-karneegiakaktus. Joonistus Louis van Houtte
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ (2013). Carnegiea gigantea. IUCNi punane nimistu. Vaadatud 16.3.2017
- ↑ "Kaktus des Jahres". Deutsche Kakteen-Gesellschaft (DKG). 12.10.2016. Vaadatud 16.3.2017
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Saguaaro-karneegiakaktus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis