Sadulnokk-toonekurg
| Sadulnokk-toonekurg | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Toonekurelised Ciconiiformes |
| Sugukond |
Toonekurglased Ciconiidae |
| Perekond |
Ephippiorhynchus |
| Liik |
Sadulnokk-toonekurg |
| Binaarne nimetus | |
|
Ephippiorhynchus senegalensis (Shaw, 1800) | |
| Sünonüümid | |
|
Mycteria senegalensis | |
Sadulnokk-toonekurg (Ephippiorhynchus senegalensis) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Sadulnokk-toonekurg on 145–150 cm pikk. Tiibade siruulatus on 240–270 cm. Kaalub 6 kg. Isaslind on suurem kui emaslind.[2]
Pea, kael, tiivad ja saba on mustad. Selg, rind ja kõht on valged. Nokk on pikk, kitsas ja veid ülespoole kõver. Nokk on punane, noka keskosa on must. Nokatüviku ülaosa on kaetud kollase sadulakujulise nahaga. Kummalgi pool nokka on kollane lott. Jalad on hallikasrohelised, liigeste kohalt roosad. Isaslinnul on pruunid silmad, emaslinnul kollased. Rinna keskel on 40–50 mm läbimõõduga sulgedeta punane laik, mida näha vaid siis, kui lind seisab püsti. Sarnaneb välimuselt pugal-toonekurega, kuid pugal-toonekure nokk on üleni must ja jalad on punased.[3]
Pugal-toonekured kõnnivad aeglaselt, ühes sekundis teevad 0,7–1 sammu. Sammu pikkus on 0,8–1,2 m.[3]
Enne maapinnalt lendu tõusmist jooksevad 2–3 sammu, pesast või puu otsast lendutõusul hüppavad ühe korra. Lendavad aeglaste tiivaliigutustega, tihti liuglevad tõusvatel õhuvooludel. Lennates hoiavad kaela üleni väljasirutatult.[3]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Sadulnokk-toonekure levila ulatub Senegalist Etioopiani, lõunas Lõuna-Aafrika Vabariigini.[2]
Elavad padurates, märgadel rohumaadel ning jõgede ja järvede ääres. Tavaliselt väldivad metsi.[2]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Toituvad peamiselt kuni 500 g kaaluvatest kaladest, kuid ka krabidest, krevettidest, konnadest, väikestest imetajatest, noortest lindudest, putukatest ja limustest.[2]
Toituvad üksikult või paarides, mõnikord kuni 12-linnulistes parvedes.[2]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Pesitsevad üksikult. Kahe meetri laiune ja 50 cm sügav pesa on ehitatud okstest ning vooderdatud taimede ja mudaga.[2] Pesa on puu otsas 5–24 m kõrgusel. Võivad pesitseda ka kaljudel.[4]
Pesitsusaeg algab vihmaperioodi lõpus või kuival perioodil. Kurnas on 2–3 muna[2] mõõtmetega 82,5 × 58,5 mm.[4] Mune hauvad mõlemad vanemad[5] 30–35 päeva.[2]
Eluiga
[muuda | muuda lähteteksti]Sadulnokk-toonekurg võib elada 36-aastaseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2016). Ephippiorhynchus senegalensis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
- 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 463. ISBN 978-84-87334-10-8.
- 1 2 3 Kahl, M. P. (1973). "Comparative Ethology of the Ciconiidae. Part 6. The Blacknecked, Saddlebill, and Jabiru Storks (Genera Xenorhynchus, Ephippiorhynchus, and Jabiru)" (PDF). The Condor. 75 (1): 17–27. DOI:10.2307/1366532.
- 1 2 Pitman, Charles R. S. (1964). "The nesting, eggs and young of the saddle-bill stork, Ephippiorhynchus senegalensis (Shaw)". Bulletin of The British Ornithologists' Club. 85: 70–80.
- ↑ Elston, Jennifer J.; Unger, K.; Dunn, R. (2010). "Reproductive Behaviour Of The Saddle-Billed Stork Ephippiorhynchus Senegalensis And Developmental Behaviour Of Its Chicks". The Avicultural magazine. 116 (3): 100–109.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sadulnokk-toonekurg |