Sadamavalitsus
Sadamavalitsus (ingl.k. port authority) on riiklik, kohaliku omavalitsuse või eraettevõtte võimu- ja haldusorgan, kelle omanduses on sadama infrastruktuur või osa sellest ja kes korraldab sadama kui terviku toimimist. Tüüpiliselt kuulub sadamat haldavale organisatsioonile sadama maa-ala, sadamabassein ja sadamakaid. Sadama territooriumil olevad hooned, transpordi- ja tõstetehnika jms võivad kuuluda nii sadama omanikettevõttele kui ka sadamas tegutsevatele operaatorfirmadele - stividoridele. [1]
Sadamavalitsus omab sadama territooriumi koos kaide, dokkide ja erinevate terminalidega. Tegeldakse sadama-alade planeerimise ja arendamisega ning investeerimisega sadama arengusse. Sadamahaldusettevõte rendib omanikuna operaatorfirmadele ja stividoridele kaide pinda, laoplatse ja hooneid. Samuti tegeldakse sadama poolt pakutavate teenuste turustamisega asukohariigis ja välismaal. [1]
Kohalikule omavalitsusele või riigile kuuluvat sadamat haldava ettevõtte peamine eesmärk ei tohiks olla kasumi teenimine. Tunduvalt olulisem on piirkonna majanduselu elavdamine ja vabale tööjõule rakenduse leidmine. Sellest põhimõttest lähtuvad peaaegu kõigi Euroopa Läänemere, Põhjamere ja Vahemere sadamate omanikud. [1]
Sadama kasutajateks on ettevõtted, kes maksavad sadama kasutamise eest. Llaevakompaniid, laevatatavate kaupade omanikud ning erinevad veo- ja ekspedeerimisettevõtted on sel moel sadama klientideks. [1]
Traditsiooniliselt seisavad sadama haldusorganite ees järgmised ülesanded:
- Koopereerumine avaliku sektori ja kohalike omavalitsustega.
- Usaldusväärse klienditeeninduse ja sadamakultuuri arendamine.
- Investeerimine koos eraettevõtete ja muude investoritega sadama tagamaal paiknevatesse transpordisõlmedesse.
- Võrgustiku loomine koos sisemaal tegutsevate operaatoritega.
- Efektiivsete intermodaalsete süsteemide arendamine.
- Strateegiliste suhete arendamine muude transpordisõlmedega.
- Keskkonnanõuete kehtestamine sadama territooriumil.
- Sadama integreerimine tarneahela osaliste ärisuhetesse.
- Sadama infrastruktuuri jätkuv parendamine.
- Sadama ühenduste parendamine muude olemasolevate muude transpordisüsteemidega.
- Hoolitsemine sadama ja selle tagamaa keskkonnaalase, sotsiaalse ja majandusliku jätkusuutlikkuse eest.
- Jätkusuutlike ja efektiivsete intermodaalsete transpordisüsteemide turustamine.
- Strateegiliste suhete arendamine sadama tagamaal tegutsevate ettevõtetega.
- Sadama info- ja kommunikatsioonisüsteemide arendamine.
- Integreerumine ja võrgustiku loomine ülemeresadamate, naabersadamate ja regionaalsete sisemaasadamatega. [1]
Oluliseks ametiisikuks sadamas on sadamakapten (ingl.k. harbour master) kelle ülesandeks on korraldada ohutut laevaliiklust sadamas. Sadamakapten juhib sadamas toimuvat laevade liiklemist, sildumist ja lahtisildumist ning sadama reidil ankrusse jäämist. Sadamakapteniks on tavaliselt diplomeeritud laevakapten, kes omab põhjalikke teadmisi konkreetsest sadamast ja selle ümbrusest. Reeglina on ta sadama haldajaga töö- või teenistussuhtes ja tema töökoht asub sadama juhtimiskeskuses. [1]
Sadama juhtimiskeskuses omatakse ülevaadet kõikidest sadamasse sisenevatest, kaide ääres seisvatest ja sadamast lahkuvatest alustest. Stividoridelt saabuvad pidevalt andmed laaditud ja lossitud kaubakoguste kohta. [1]
Sadamal on oma meteoroloogiajaam, kust saadakse reaalajas täpseid andmeid tuule kiiruse, laine kõrguse, merevee taseme, temperatuuri jms kohta. Juhtimiskeskusesse jõuavad ka andmed õhu kvaliteedi kohta sadama territooriumil asuvatest seirejaamadest. Seirejaamades mõõdetakse ka ohtlike ainete kontsentratsiooni õhus. Kui õhus on tunda spetsiifilist naftasaaduste lõhna, peavad kütuseterminalide operaatorid vähendama laadimisvõimsust. [1]
Sadamahaldus
[muuda | muuda lähteteksti]Sadama omanikuks on tavaliselt riik, kohalik omavalitsus, väiksemate sadamate puhul ka ettevõte. Nii on sadama haldusettevõtte AS Tallinna Sadamad omanikuks Eesti riik, Kunda ja Sillamäe sadamad kuuluvad ettevõtetele, üksikud väikesed sadamad kuuluvad kohalikele omavalitsustele. Soome suurimate sadamate, nagu Helsingi, Turku, Kotka, Hanko ja Hamina omanikud on vastavalt kohalikud omavalitsused – linnad ja vallad. Tootmisettevõtetele kuuluvad sadamad teenindavad peamiselt ettevõtte oma kaubavoogusid ja ei pruugi olla avatud muudele kaubavoogudele ega operaatorfirmadele. [1]
Soomes on tehtud kindlaks, et riik saaks hakkama ühe suure sadamaga, mis teenindaks riigi kogu ekspordi, impordi ja transiidi. Siiski on parem, kui ühe asemel on 2–3 sadamat, mis on spetsialiseerunud erinevatele kaubavoogudele, kasutades erinevaid sadamatehnoloogiaid. Tähtis pole mitte niivõrd sadama suurus, kuivõrd paindlikkus ja suutlikkus olla konkurentsivõimeline pakkudes klientidele erinevaid võimalusi ja eristuvat teeninduskvaliteeti. Sadama omanik loob selle haldamiseks tavaliselt haldusettevõtte, mis hoolitseb sadama käigushoidmise eest. Sadama omanik on vastutav sadamaga seotud sadamaväilade ja sadamabasseinide seisukorra eest. [1]