ISO 9362

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt SWIFT-kood)
Jump to navigation Jump to search

ISO 9362 on ettevõtete tunnuskoodide (inglise keeles Business Identifier Codes, lühend BIC) standardvormingu (tuntud ka kui SWIFT BIC, BIC-kood, SWIFT-ID või SWIFT-kood) definitsioon, mille on tunnustanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization ehk ISO). See on unikaalne tunnuskood finants- ja mitte-finantsasutustele.[1]

SWIFT on akronüüm nimest Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication. ISO on määranud SWIFT-i kui BIC-koodi registreerimise asutuse.[2] Mittefinantsasutusele määratud kood võib olla ka tuntud kui ettevõtte olemuse identifikaator (Business Entity Identifier ehk BEI). Neid koode kasutatakse pankadevahelistes rahaülekannetes, eriti rahvusvaheliste ülekannete puhul, aga ka muude pankadevaheliste sõnumite vahetamisel. Koode võib mõnikord leida ka kontoväljavõtetelt.

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Eelmine väljaanne oli ISO 9362:2009 (dateeritud 01.10.2009).

SWIFT-kood on 8 või 11 märki, mis koosneb

  • neljast tähest: asutuse või panga kood;
  • kahest tähest: ISO 3166-1 alpha-2 riigi kood;
  • kahest tähest või numbrist: asukoha kood;
    • Kui teine märk on "0", siis on tavaliselt tegu test-BIC-iga, mis on vastand BIC-ile, mis on kasutuses live-võrgustikus.
    • Kui teine märk on "1", siis see tähendab passiivset osalejat SWIFT-võrgus.
    • Kui teine märk on "2", siis tavaliselt näitab see pöördarve esitamise BIC-koodi, kus saaja tasub sõnumi eest. See on vastand tavalisele variandile, mille korral maksab saatja sõnumi eest.
  • kolmest tähest või numbrist: harukood, vabatahtlik ("XXX" algkontori jaoks).

Kui on antud kaheksakohaline kood, võib eeldada, et see viitab algkontorile.

SWIFT Standards, mis on SWIFTi allharu, vastutab SWIFT-koodide registreerimise eest. Ka nüüdset ettevõtte tunnuskoodi (BIC) kutsutakse sageli jätkuvalt SWIFT-aadressideks või -koodideks.

2009. aasta uuendusega laienes ISO 9362 käsitlusala, et hõlmata ka mittefinantsasutusi. Enne seda kasutati lühendit "BIC" tavaliselt lühendina sõnadest Bank Identifier Code.

Olemas on üle 7500 live-koodi (partneritele, kes on aktiivselt ühendatud BIC-võrku) ja hinnanguliselt 10 000 täiendavat BIC-koodi, mida saab kasutada manuaalseteks tehinguteks.

2009. aasta versioon on nüüd asendatud viimase väljaandega (ISO 9362:2014, dateeritud 01.12.2014).[3]

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Deutsche Bank on rahvusvaheline pank, mille peakontor asub Frankfurdis Saksamaal. Selle harukontori SWIFT-kood on DEUTDEFF, kus

  • DEUT tähistab Deutsche Banki;
  • DE on Saksamaa riigikood;
  • FF on Frankfurdi kood.

Deutsche Bank kasutab 11-kohalist laiendatud koodi ja on määranud harukontoritele või töötlemispiirkondadele individuaalsed laiendatud koodid. See võimaldab makse suunata konkreetsesse kontorisse. Näiteks DEUTDEFF500 suunaks makse otse Deutche Banki kontorisse, mis asub Bad Homburgis.

Danske Bank on Taani peamine pank, mille peakontor asub Kopenhaagenis. Selle peakontori SWIFT-kood on DABADKKK:

  • DABA tuvastab Danske Bank;
  • DK on Taani riigikood;
  • KK on Kopenhaageni kood.

BIC-il põhinev 12-kohaline SWIFTNet FIN-aadress[muuda | muuda lähteteksti]

Et tuvastada oma võrgu lõpppunkte, kasutab SWIFT ka 12-kohalist koodi, mis on tuletatud asutuse BIC-koodi põhjal. Selline kood koosneb BIC8-st, millele järgneb ühekohaline kood, mis identifitseerib loogilist terminali (LTC), või lokaalne sihtpunkt, ja kolmest märgist koosnev allharu kood. Need BIC12-koodid ei ole osa ISO standarditest ja on asjakohased ainult sõnumite platvormi kontekstis.

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte tunnuskoodid on kasutusel peamiselt finants- ja mittefinantsasutuste kindlakstegemisel igapäevase äritegevuse osana, kui tehingu elukaar koosneb ühest või mitmest institutsioonist.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]