STS-121

Allikas: Vikipeedia
STS-121
STS-121 start
Missiooni tüüp ISS-i logistika
Operaator NASA
COSPAR ID 2006-028A
SATCAT 29251
Missiooni kestus 12 päeva 18 tundi 37 minutit ja 54 sekundit
Läbitud vahemaa 8 500 000 km
Läbitud orbiite 202
Kosmoseaparaadi omadused
Kosmoseaparaat kosmosesüstik Discovery
Stardimass 121 092 km
Meeskond
Meeskonna suurus 7
Meeskonna liikmed Steven Lindsey
Mark Kelly
Michael Fossum
Lisa Nowak
Stephanie Wilson
Piers Sellers
Stardimeeskond Thomas Reiter
Missiooni algus
Stardi aeg 18.37.55, 4. juuli 2006 (UTC)
Stardikompleks Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39B
Missiooni lõpp
Maandumise aeg 13.14.43, 17. juuli 2006 (UTC)
Maandumispaik Kennedy Kosmosekeskus
Orbiidi elemendid
Taustsüsteem geotsentriline orbiit
Režiim Maa-lähedane orbiit
Periapsiid 352,8 km
Apoapsiid 354,2 km
Orbiidi kalle 51,6 km
Tiirlemisperiood 91,6 min
Põkkumine Rahvusvahelise Kosmosejaamaga
Põkkumisvärav PMA-2 (Destiny)
Põkkumise aeg 6. juuli 2006 14.52 (UTC)
Lahti põkkumise aeg 15. juuli 2006 10.08 (UTC)
Põkkumise kestus 8 päeva 19 tundi 16 minutit

Wilson, Fossum, Lindsey, Sellers, Kelly, Reiter ja Nowak
← STS-114
STS-115 →

STS-121 oli NASA Space Shuttle'i programmi 115. missioon, mida teenindas kosmosesüstik Discovery.[1]

Missiooni peamised eesmärgid olid kosmosesüstikutele arendatud uute turva- ja parandusprotseduuride katsetamine ning varustuse ja ESA astronaudi Thomas Reiteri Rahvusvahelisse Kosmosejaama viimine.

Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 ning see oli esimene ja ainus kord, kui kosmosesüstik startis Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeval. Missioon kestis 13 päeva ja naasis Maale 17. juulil.

STS-121 järel taasalustas NASA regulaarsete Space Shuttle'i lendudega.

Meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

STS-121 meeskond[1]
Amet Stardil Maandumisel
Komandör Ameerika Ühendriigid Steven Lindsey
neljas kosmoselend
Piloot Ameerika Ühendriigid Mark Kelly
teine kosmoselend
1. missiooni spetsialist Ameerika Ühendriigid Michael Fossum
esimene kosmoselend
2. missiooni spetsialist Ameerika Ühendriigid Lisa Nowak
ainus kosmoselend
3. missiooni spetsialist Ameerika Ühendriigid Stephanie Wilson
esimene kosmoselend
4. missiooni spetsialist Ameerika Ühendriigid Piers Sellers
esimene kosmoselend
5. missiooni spetsialist Saksamaa Thomas Reiter
teine ja viimane kosmoselend
Tühi

Missiooni taust[muuda | muuda lähteteksti]

STS-121 ajal katsetasid Discovery meeskonnaliikmed uut varustust ja protseduure, mis olid vajalikud kosmosesüstiku kuumuskilbi kontrollimiseks ja parandamiseks. Kosmosesüstik viis jaama ka varustust jaama laiendamise tarbeks.

Pärast Columbia katastroofi otsustas NASA, et kosmosesüstikulendude taasalustamiseks on vajalikud kaks katselendu ning nendeks olid missioonid STS-114 ja STS-121. Enne katastroofi oli Columbiale määratud missioonid STS-118 ja STS-121. STS-118 määrati esialgu samuti Discoveryle, kuid hiljem määrati see kosmosesüstik Endeavourile.

STS-121 pidi esialgu olema Hubble'i kosmoseteleskoobi teenindusmissioon, kuid sellele missioonile anti enne katastroofi teine tähistus ja STS-121 jäi vabaks. Kuna tähised STS-115 kuni STS-120 olid juba olemasolevatele missioonidele määratud, otsustas NASA anda missioonile väikseima saadaoleva numbri ja seetõttu järgnebki STS-114 missioonile STS-121.

STS-121 pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama kosmosesüstik Atlantis ja see pidi toimuma septembris 2005. Kuna Atlantisel tekkisid probleemid telikuga, otsustati missioonile saata kosmosesüstik Discovery ja missioon lükati edasi juulisse 2006, et võimaldada inseneridel parandada kosmosesüstiku probleemne sensor ja leida lahendus STS-114 stardil endiselt välispaagi küljest eraldunud vahu probleemile.

Missiooni kokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]

Missiooni start õnnestus kolmandal katsel ning Discovery startis missioonile 4. juulil 2006 kell 14.37. Varem olid 1. ja seejärel 2. juulile määratud stardid halva ilma tõttu tühistatud.[2] Erinevalt eelnevast kahest missioonist, ei tuvastatud starti filminud pardakaamerate salvestiste läbivaatamisel välispaagi küljest eraldumas suuri vahutükke, hiljem tuvastati eraldumas mõnesid väiksemaid tükke, kuid NASA hinnangul ei olnud need kosmoselaevale ohtlikud.[3][4]

Missiooni esimesel päeval kontrollisid meeskonnaliikmed kosmoselaeva kuumuskilpi robotkäe külge kinnitatud Orbiter Boom Sensor Systemiga ning Rahvusvahelises Kosmosejaamas kontrolliti seda veel mitu korda. Tiibade uurimise ajal leiti Discovery parema tiiva servalt lindude väljaheiteid ja maandumispäeval toimunud pressikonverentsil viskasid astronaudid selle üle nalja, viidates, et need olid endiselt seal ehkki Päike oli neid kõrvetanud.[5]

Jaamas olles väljusid astronaudid kolm korda avakosmosesse ja viibisid seal kokku 21 tundi ja 29 minutit.[6]

Süstik lahkus jaamast 15. juulil ehk 9 päeva pärast saabumist. Discovery ühendus jaamast lahti Vaikse ookeani kohal, Uus-Meremaast põhjas.

Discovery sisenemine Maa atmosfääri möödus tavapäraselt ning süstik maandus 17. juuli hommikul Kennedy Kosmosekeskusesse.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "STS-121". NASA. Vaadatud 22. juuli 2019.
  2. "Discovery launch delayed to Independence Day". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
  3. "Tank debris seen as shuttle thunders into space". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
  4. "External fuel tank foam losses not in danger zone". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.
  5. "Six Astronauts Return, One Stays With Space Station Crew". Space News. Vaadatud 22. juuli 2019.
  6. "STS-121". Space Facts. Vaadatud 22. juuli 2019.
  7. "Discovery is home". Spaceflight Now. Vaadatud 22. juuli 2019.