Sri Lanka

See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Sri Lanka saar.

---

Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik singali ශ්‍රී ලංකා ප්‍රජාතාන්ත්‍රික සමාජවාදී ජනරජය Shrī Lańkā Prajātāntrika Samājavādī Janarajaya tamili இலங்கை ஜனநாயக சோஷலிசக் குடியரச Ilaṅkai Jaṉanāyaka Choṣhalichak Kuṭiyarachu
Sri Lanka lipp Sri Lanka vapp
Riigihümn	Sri Lanka Matha
Pealinn	ametlik - Sri Jayewardenepura Kotte, de-facto Colombo
Pindala	65 610 km²
Ametlikud keeled	singali ja tamili
Rahvaarv	21 413 249 (2020)
Rahvastikutihedus	326,4 in/km²
President	Ranil Wickremesinghe
Peaminister	Dinesh Gunawardene
Iseseisvus	4. veebruar 1948
SKT	87,175 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	4073 $ (2017)
Rahaühik	Sri Lanka ruupia (LKR)
Usund	budism
Ajavöönd	maailmaaeg +6
Tippdomeen	.lk
ROK-i kood	SRI
Telefonikood	94

Sri Lanka (ametlikult Sri Lanka Demokraatlik Sotsialistlik Vabariik) on saareriik Lõuna-Aasias, India ookeanis, edelas Benegali lahest ja kagus Araabia merest. Sri Lankast põhja jäävad India ja Bangladesh, kirdesse Myanmar, itta Tai, kakku Indoneesia ning edelasse Maldiivid.

Sri Lanka pindala on 65 610 km² ja elanike arv on 2020. aasta seisuga 21,39 miljonit.

Sri Jayewardenepura Kotte on Sri Lanka ametlik pealinn ja seal elab ligikaudu 116 000 inimest. Tihti kutsutakse aga pealinnaks Colombot, sest see on riigi suurim linn.

Sri Lanka ajaloo vanimad kroonikad pärinevad üle 2500 aasta tagusest perioodist. Saare ajalugu dateeritakse 5. sajandist eKr, esimesteks asukateks olid vedad. Tänu oma strateegiliselt heale asukohale tekkisid Sri Lankal laialdased kaubandus- ja kultuurisidemed paljude muistsete tsivilisatsioonidega.

Riigi luksuskaupade ja vürtsidega kauplemine tõi saarele paljude rahvaste kauplejaid, luues Sri Lankale mitmekesise elanikkonna, mis on seal tänapäevani. Suurima osa rahvastikust moodustavad singalid (72%), tamilid (19%) ja moslemid (8%); valgeid (hollandlaste ja portugallaste järeltulijad) on 1%.

Nimi

Läbi ajaloo on saarel olnud palju nimesid. Kreeklaste jaoks oli ta Taprobane, araablaste jaoks Serendib ja portugallaste jaoks Ceilão. Hollandlased ja britid kutsusid teda vastavalt Zeylan ja Ceylon. Saare praegust nime Sri Lanka võiks tõlkida nagu 'särav saar', tihti kutsutakse saart ka "paradiisiks ookeanis". Saare nimi oli pikka aega Tseilon, 1972. aastal nimetati see ümber Sri Lankaks.

Ajalugu

Sri Lanka esiajalugu ulatub 125 tuhande aasta taha, kuid tõenäoliselt võis seal olla inimasustus isegi kuni 500 tuhat aastat tagasi.

Sisseränne Põhja-Indiast saabus 5. sajandil eKr, moodustades tänapäevase singali rahvastiku. India lõunaosast pärit tamilid saabusid umbes kaks sajandit hiljem, asudes elama Jaffnasse.

Singali kroonikate põhjal saabus pool-legendaarne prints Vijaya ja tema 700 järgijat 543. aastal eKr Puttallami lähedale ja moodustasid Anuradhapura ümbruses esimese singali kuningriigi.

Pärast kolmandat budistlikku suurkogu Pātaliputras jõudis kuningas Aśoka poja Mahinda Thera ja teiste misjonäride kaasabil kogu Tipitaka (Vinayapiṭaka ja Sutta Piṭaka ning suurkogul koostatud Abhidhammapiṭaka) aastal 247 eKr Sri Lankale. Kuningas Devanampiya Tissast sai budismi pühendunud toetaja, kes rajas Anuradhapurasse suurkloostri (Mahāvihāra) ja istutas selle juurde bodhipuu. Theravaada budismist sai valitsejate toetatud õpetus, mis omandas Sri Lankal kiiresti ka rahvusliku tähenduse. Anuradhapura periood kestis ligi 1400 aastat (377 eKr – 1017).

██ Kandy kuningriik (1689–1796)

██ Hollandlaste kontrolli all olnud alad

Lourenço de Almeida juhtimisel maabusid Portugali väed saarel 1505. aastal. 1517. aastal rajasid portugallased Colombosse kindluse ja asusid laiendama oma valdusi rannikualadel. Pärast mitut aastakümmet konflikte viis 1592. aastal Vimaladharmasuriya I oma riigi keskuse Kandysse ja peagi oli see ainus sõltumatu kuningriik Sri Lankal. Jaffna kuningriik kaotas iseseisvuse 1619. aastal.

Kandy kolmanda kuninga Rajasinha II valitsusajal jõudsid saarele ka hollandlased. 1638. aastal kirjutas kuningas alla rahulepingu Hollandi Ida-India Kompaniiga, mille kohaselt oleks kompanii pidanud aitama neil portugallased saarelt minema ajada. Hollandlased võitsid järgnenud sõja ning Colombo langes nende kätte 1656. aastal. Küll ei andnud nad aga vallutatud alasid üle nagu leping ette nägi.

Euroopas olid 18. sajandi lõpul puhkenud Prantsuse revolutsioonisõjad. 1795. aastal hõivas Prantsusmaa Hollandi, kuhu moodustati nukuriigina Bataavia Vabariik, ja Austria Madalmaad. Kartuses, et Hollandi kolooniaks olev saar võib langeda prantslaste kätte, alustasid britid 1795. aastal sissetungi ning järgmiseks aastaks olid saare rannikupiirkonnad langenud brittide valdusse.

1798. aastal suri Sri Rajadhi Rajasinha ning troonile asus Sri Vikrama Rajasinha, kes sai juba 1803. aastal vastu astuda briti invasioonile. Esimene Kandy sõda lõppes rahuga, kuid 1815. aastal vallutasid britid teise Kandy sõja käigus kogu saare. 1817–1818 toimus saarel veel ülestõus, kuid britid surusid selle maha. 1833. aastal viidi saarel läbi ulatuslikud reformid.

Saarele rajati kohviistandusi ja kohvist sai peagi peamine väljaveokaup. 1847. aasta briti panganduskriis vähendas aga nõudlust kohvi järgi, mis vähendas piirkonna sissetulekuid ning nende kompenseerimiseks kehtestati rida makse. See viis uue ülestõusuni 1848. aastal. 1869. aastal hakkas saarel levima arvatavasti Ida-Aafrikast pärinev seen Hemileia vastatrix, mis laostas järgneva 15 aasta jooksul kogu saare kohvitööstuse. Kohvipuude asemel hakati kasvatama teepõõsaid.

20. sajandi algul tabas saart malaariaepideemia.

Briti impeerium oli püüdnud alates 19. sajandist täita haldusameteid kohalikega ja nad saavutasid edu rahvusgruppide vahelise läbisaamise parandamisel. 1919. aastal moodustati Tseiloni Rahvuskongress, mis ühendas singalid ja tamilid. Organisatsiooni asus juhtima Ponnambalam Arunachalam.

1947. aasta põhiseaduse jõustumisel saavutas Tseilon iseseisvuse 4. veebruaril 1948. Riigi esimeseks peaministriks valiti Don Stephen Senanayake. Suurbritannia kuninglik merevägi jäi siiski saarele kuni 1956. aastani.

1956. aastal valiti peaministriks S. W. R. D. Bandaranaike, kes oli vasakpoolne singali rahvuslane ja viis läbi seaduse, millega muudeti inglise keele asemel uueks ametlikuks keeleks singali keel. Tamilid tõlgendasid seda ohuna nende keelele ja kultuurile. 1949. aastal sooritas budistlik munk atentaadi Bandaranaikele. 1960. aastal sai riigi uueks peaministriks tema lesk Sirimavo Bandaranaike, kes oli maailma esimene naispeaminister. Valitsus viis läbi mitmeid sotsialistlikke reforme ja tugevdas sidemeid Nõukogude Liidu ja Hiina Rahvavabariigiga.

1971. aastal toimus saarel kommunistlik ülestõus, mis suruti maha. 1972. aasta põhiseadus kuulutas välja Sri Lanka Vabariigi.

Pinged singalite ja tamilite vahel kasvasid kodusõjaks, mis kestis aastatel 1983–2009 ja lõppes tamilite lüüasaamisega.

Riigi majanduslik seisukord on järjest halvenenud. Koroonakriis kahjustas oluliselt riigi turismitööstust. Väheste välisvaluuta reservide säästmiseks piirati 2021. aastal väetiste sissevedu, kuid see viis toidutoodangu vähenemiseni, mis veelgi kasvatas sõltuvust impordist ning kergitas inflatsiooni. 2022. aasta juulis sunniti president ametist tagasi astuma.

Loodus

Sri Lanka pindala on 65 610 km² ja 98% sellest on maismaa. Saare ainuke ühendus maaga oli Aadama sild, mis on nüüd suuresti vee all. Seda eraldavad Indiast Mannari laht ja Palki väin. Sri Lanka on suuruselt 25. saar maailmas. Saare koordinaadid on 7° N 81° E.

Pinnamood

Sri Lanka on enamasti tasane, mäed on vaid lõuna- ja keskosas. Saare kõrgeim punkt on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast. Sri Lankas leidub grafiiti, vääriskive, soola ja naftat.

Veestik

Sri Lankal on 103 jõge, neist pikim on Mahaweli jõgi, mis on 335 kilomeetri pikkune. Saarel on 51 looduslikku juga, mille kõrgus on vähemalt 10 meetrit. Kõige kõrgem on Bambarakanda juga kõrgusega 263 meetrit. Sri Lanka rannajoon on 1585 kilomeetri pikkune.

Kliima

Sri Lanka kliima on ookeanituulte tõttu troopiline ja soe. Keskmine temperatuur ulatub 17–33 °C. Aastased keskmised temperatuurid jäävad vahemikku 28–31 °C. Temperatuur päeval ja öösel võib varieeruda 14–18 °C.

Sademete mustrit mõjutavad India ookeani ja Bengali lahe mussoontuuled. Edelamussoon (maist septembrini) toob saare lääneosale tugevaid vihmasadusid. Nõrgem kirdemussoon (detsembrist veebruarini) toob väiksemaid vihmasadusid eelkõige saare idaossa. Nende vahel on suhteliselt kuivad perioodid ainult juhuslike äikesevihmadega. Aasta sademetehulk talvel on kuni 1000 mm ja suvel 2000–5000 mm.

Taimestik

Mägede nõlvadel kasvavad vihma- ja igihaljad metsad. Põhjaosas kasvavad heitlehisemetsad ja astelvõsad.

Loomad

Sri Lanka on koduks 123 liiki imetajatele, millest 41 liiki on väljasuremisohus. Samuti võib saarelt leida 183 liiki kahepaikseid, 122 liiki roomajaid, 227 linnuliiki ja 93 liiki kalu.

Arhitektuur

Muistse Sri Lanka mitmekesine arhitektuur on saanud palju mõjutusi iidse Põhja-India arhitektuurist. Budismil oli Sri Lanka arhitektuurile oluline mõju pärast saarele levimist 3. sajandil eKr.

1960., 1970. ja 1980. aastatel olid Geoffrey Bawa ja Minnette de Silva juhtivad arhitektid troopilise modernismi kujunemisel. Stiil rõhutab eri aegade ja kohtade elementide koondamist, et luua uut ja originaalset koos kohaliku esteetikaga. Vanemad mõjutused, nagu peegeldavad basseinid, sammaskäigud ja terrakotaplaatidest katused, on sulandatud voogavate ruumide ja puhaste joonte modernistliku rõhuasetusega. Nende tööd on märkimisväärselt mõjutanud ka Lõuna- ja Kagu-Aasia arhitektuuri.

2010. aastateks jõudsid Sri Lankale säästva arhitektuuri ideed. 186 m kõrguses Clear point Residencies hoonetekompleksis kasutatakse kogutud vihmavett ning vannitubade valamu- ja dušivett taimede kastmiseks. Taimed jahutavad hooneid loomulikult ja puhastavad õhku, vähendades nii vajadust kliimaseadmete järele. See on arvatavasti maailma kõrgeim vertikaalne aed.

Lipp

Sri Lanka lipul on kuldne lõvi punasel taustal, kes hoiab käes mõõka. Lipul on kuldne ääris ning lõvist vasakul on vertikaalselt paigutatud roheline ja oranž värv.

Lõvi punasel tähistab singali inimesi ning kuldne ääris ja Bo lehed märgivad budismi. Triibud lõvist vasakul esindavad kahte Sri Lanka vähemusgruppi: oranž on Sri Lanka tamilid ja roheline Sri Lanka moslemid.

Vapp

Sri Lanka vapi keskel on sama kuldne lõvi punasel taustal, mis lipulgi. Lõvi, mis tähistab singali rahvast on ümbritsetud Sri Lanka rahvuslille vesiroosiga. Kõik see on traditsioonilise viljavaasi peal, mis sümboliseerib heaolu.

Rahvastik

Sri Lanka rahvastikupüramiid

Sri Lanka rahvaarv on 2020. aasta seisuga 21,39 miljonit. Rahvaarv on kasvav, tunnis sünnib keskmiselt 30 ja sureb 15 inimest. Aastal 2019 kasvas Sri Lanka rahvaarv 0,42% võrra. Riigi keskmine oodatav eluiga on 75,3 aastat: meestel 72,1 ja naistel 78,5 aastat. Oodatav eluiga sünnimomendil on 2017. aasta seisuga 76,7. Sri Lankal on imikusuremus 7,8 last 1000 kohta ja naise vanus esimese lapse sünnitamisel on 2016. aasta seisuga 25.6.

Sri Lanka rahvastikupüramiid on tasakaalustatud, ehk riik on kolmandas etapis. Demograafilise arengu 2. etapp tähendab seda, et sündimus väheneb tööstuse arengu ja linnalise eluviisi leviku tõttu, laste osakaal vaikselt väheneb, keskmine eluiga kasvab ning eakate osakaal suureneb, imikute ja väikelaste suremus väheneb ja rahvaarv on endiselt kasvav. Samuti on püramiidilt näha, et Sri Lanka kodusõja tõttu vähenes umbes 30 aastat tagasi riigi sündimus.

Sri Lanka rahvastiku soolis-vanuseline struktuur

	Mehed (%)	Naised (%)
0–14-aastased	12%	12%
15–24-aastased	7%	7%
25–54-aastased	20%	21%
55–64-aastased	5%	5%
üle 65-aastased	4%	6%

Majandus

Sri Lanka vabaturumajanduse väärtus on 88,9 miljardit dollarit sisemajanduse kogutoodangu (SKT) järgi. Riigi aastane majanduskasv oli 6,4% aastatel 2003–2012, mis on tunduvalt kõrgem riigi regioonis. Sri Lanka on Maldiivide järel jõukuselt Lõuna-Aasia teine riik ning keskmise sissetulekuga. Riigi peamised majandusharud on turism, tee-eksport, rõivad, tekstiili-, riisi- ja muud põllumajandustooted. Lisaks nendele majandussektoritele annab välismaine tööhõive välisvääringus suure panuse: 90% kodumaalt emigreerunud srilankalastest elab Lähis-Idas. Riigi töötuse määr on üpris väike, 4,4%.

Rankendatus majanduses

teenindus	47%
tööstus	26%
põllumajandus	27%

Turism

Sigiriya kindlus

Sri Lanka on väga hinnatud turismimaa tänu heale kliimale, rikkalikule toiduvalikule, haruldastele loomadele, ilusatele randadele, ilusale loodusele ja matkaradadele ja aastatuhandete pikkusele pärandile. Kõige suuremad turistimagnetid saarel on Dambulla koobastempel, Yala rahvuspark, Arugami laht, Sigiriya ja Polonnaruwa, Galle, Jaffna, Rahvaste Ühenduse sõjaväekalmistu Kandys, Hamba tempel, Nuwara Eliya ning Trincomalee., Satta Matka

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Sri Lankast 6 kultuurilist objekti ja 2 looduslikku objekti. Kultuurilised objektid on maa idaosas asuv Polonnaruwa vanalinn, maa keskosas asuv Sigiriya vanalinn, maa põhjaosas asuv Anuradhapura püha linn, maa keskosas asuv Kandy püha linn koos oma enam kui 400 aastat vana budistliku templiga, maa edelarannikul asuv Galle vanalinn ja tema kaitserajatised ning maa keskosas asuv Dambulla koobastempel. Maailmapärandi looduslikud objektid on maa keskosas asuv peaaegu 89 km² suurune Sinharaja metsa kaitseala ja Sri Lanka keskmäed.

Haldusjaotus

Sri Lanka jaguneb üheksaks provintsiks (sulgudes halduskeskus).

Põhjaprovints (Jaffna) Põhjakeskprovints (Anuradhapura) Loodeprovints (Kurunegala) Idaprovints (Trincomalee) Keskprovints (Kandy) Lääneprovints (Colombo) Sabaragamuwa (Ratnapura) Uva provints (Badulla) Lõunaprovints (Galle)

Vaata ka

• Sri Lanka riigipeade loend
• Sri Lanka kindralkuberneride loend
• Wadduwa
• Budism Sri Lankal
• Eesti – Sri Lanka suhted

Välislingid

 Sri Lanka – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis