Sõrestiksild


Sõrestiksild on sild, mille kandekonstruktsioon koosneb põhiliselt sõrestikest.
Sõrestiksildu ehitatakse tavaliselt terasest, väiksemaid ka puidust.
Harvemini rajatakse pingbetoonist sõrestiksildu (näiteks Mangfalli sild Lõuna-Saksamaal või siis Volga jõe paljuavalise Saratovi silla kolm keskmist sillet).
Sildu liigitatakse otstarbe järgi põhiliselt maantee-, raudtee- ja jalakäijate sildadeks. Sõrestiksildu leidub kõigis neis liikides.
Sõrestiksillana võidakse lahendada peaaegu kõiki sillatüüpe, näiteks talasildu (jätkuvtala- või gerbertalasillad), konsoolsildu, kaarsildu (kus sillakaar on valmistatud sõrestikust), aga ka estakaade, ripp- ja vantsildu (sõidutee sõrestikust kandva aluskonstruktsiooniga).
-
Forthi sild (konsoolsild)
-
Chaotianmeni sild (kaarsild)
-
George Washingtoni sild (rippsild)
-
Husutongi sild (vantsild)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandil ehitati sõrestiksildu jätkuvalt puidust, kuid sajandi algusest sai laialdaselt kättesaadavaks ka sepisraud, muutudes lõpuks eelistatud materjaliks sillaehituses kuniks 19. sajandi teises pooles töötati välja uued terase valmistamise meetodid (näiteks bessemerprotsess). Terassõrestiksildadest oli Ameerikas esimene Eadsi sild (1874) ja Inglismaal Forthi sild (1889).
-
Union Bridge, puidust sõrestiksild Kanadas (valmis 1828)
-
Puitfermidega Verebja sild Venemaal (valmis 1851)
-
Kansas and Missouri Bridge (valmis 1872)