Sõrestik
Sõrestik on omavahel ühendatud sirgetest varrastest koosnev konstruktsioon.[1] See kannab koormusi peamiselt tõmbe ja surve kaudu.[2] Sõrestikud on insenertehnilised lahendused, mis võimaldavad ehitada kergeid, kuid tugevaid konstruktsioone, suutes katta suuri vahemaid.[1] Sõrestikke kasutatakse sildades, katustes, tornides ja angaarides. Materjalidena kasutatakse peamiselt terast ja puitu.[3]
Sõrestiku tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tasapinnaline sõrestik - Paikneb ühes tasapinnas ning sobib lihtsamaks lahenduseks.[2]
- Ruumiline sõrestik - Kolmemõõtmelised konstruktsioonid, mida kasutatakse keerukamate ja jäigemate ehitiste puhul.[3]
- Ferm - Ferm ehk kandesõrestik on kolmnurkse või trapetsikujulise kujuga. See on tavaliselt puidust või terasest valmistatud konstruktsioon, mis kannab koormust, jagades selle suurele alale. See võimaldab katta suuri pindu, nagu katused või laed, ilma, et oleks vaja suuri toestavaid seinu või tugisambaid. Fermi kasutatakse madalate hoonete, tööstuslike ehitiste, spordihoonete ja muudes suurte katustega hoonete puhul. Fermi eelis on kergus, tugevus ja efektiivsus.
Kasutusalad
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikivahedega ühenduste ja maanteetaristu kandestruktuurid - Kasutatakse laialdaselt pikkade silletega maanteetaristu osana, pakkudes suurt kandevõimet ja stabiilsust. Näiteks Indoneesias on terasest sõrestiksillad populaarsed, kuna need võimaldavad ehitada kuni 70–270 meetri pikkuseid sildu, säilitades samas konstruktsiooni tugevuse.[4]
- Suurte silletega avalike hoonete kandekonstruktsioonid - Kasutatakse sageli suurte silletega avalike hoonete, näiteks spordisaalide ja angaaride, katusekonstruktsioonis. See võimaldab luua avaraid, tugedeta ruume, säilitades samal ajal konstruktsiooni stabiilsuse ja kandevõime.[5]
- Teisaldatavad ajutised rajatised - Sobib hästi ajutisteks rajatisteks, nagu sillad või varikatused, kuna seda on lihtne transportida ja kiiresti paigaldada. Näiteks 40-meetrise sildega terassõrestiksild on kergesti ja kiiresti ehitatav, muutes selle ideaalseks ajutiseks lahenduseks.[6]
- Taastuvenergia torn- ja raamstruktuurid -kasutatakse ka taastuvenergia seadmete, näiteks tuulegeneraatorite, tornide ehitamisel. Hübriidtuuliku torn, mis ühendab terastoru ülaosas ja terassõrestiku alaosas, pakub paremat püsivust ja majanduslikku efektiivsust võrreldes traditsioonilise torutorniga.[7]
Ajalooline taust
[muuda | muuda lähteteksti]Vana-Egiptus ja antiikmaailm
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed teadaolevad sõrestikstruktuurid pärinevad Vana-Egiptusest, kus neid kasutati paatide ehitamisel ajavahemikus 3100–2700 eKr. Need konstruktsioonid koosnesid omavahel seotud liidetest, mis moodustasid paadi külgi ja kandsid koormust. Roomlased kasutasid puidust sõrestikke sildade ja katuste ehitamisel. Näiteks ehitati umbes 106. aastal pKr puidust sild Doonau jõele ning umbes 120. aastal pKr Pantheoni sissepääsu katusekonstruktsioon Roomas.[8]
Keskaeg ja gooti arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Keskaegsel perioodil leidsid sõrestikud laialdast kasutust gooti stiili katedraalide ja suurte saalide katusekonstruktsioonides. Sõrestikud võimaldasid luua kõrgeid ja avaraid ruume.[9] Tugikaared (flying buttresses) olid samuti olulised, aidates kanda katuste raskust ja võimaldasid suuremate akende kasutamist. Näiteks Pariisi Jumalaema kirik (1345),[10] Salisbury katedraal (umbes 1258) ja Westminsteri palee (umbes 1400) kasutasid puidust sõrestikke katuste toestamiseks.[11]
Renessanss ja varauusaeg
[muuda | muuda lähteteksti]Renessansiajastul dokumenteeris Itaalia arhitekt Andrea Palladio oma teoses "I quattro libri dell’architettura" (1570) erinevaid puidust sõrestiklahendusi. Tema tööd aitasid levitada sõrestikstruktuuride kasutamist Euroopas.[12]
19. sajand
[muuda | muuda lähteteksti]Tööstusrevolutsiooni ajal, hakati sõrestikstruktuurides kasutama uusi materjale nagu malm, sepistatud raud ja hiljem teras. See võimaldas ehitada tugevamaid ja kergemaid konstruktsioone. Näiteks Eiffeli torn Pariisis (1887–1889) on kuulus terasest sõrestikstruktuur, mis demonstreerib sõrestike potentsiaali kõrgete ja vastupidavate ehitiste loomisel.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Radovitzky, Raúl. "Lecture: Truss Analysis | Unified Engineering: Materials and Structures | Aeronautics and Astronautics". MIT OpenCourseWare (inglise). Vaadatud 23. aprillil 2025.
- ↑ 2,0 2,1 Baker, Daniel W.; Haynes, William (14. august 2021). "6.3: Trusses". Engineering LibreTexts (inglise). Vaadatud 23. aprillil 2025.
- ↑ 3,0 3,1 Linter, Getter. "Triiphooned Eesti mõisaarhitektuuris – ajalooline ülevaade ja inventeerimin". digiteek.artun.ee. Vaadatud 23. aprillil 2025.
- ↑ Made, Suangga; Herry, Irpanni (2018). "Aerodynamic performance of long span steel truss bridges in Indonesia". MATEC Web of Conferences (inglise). 195: 02032. DOI:10.1051/matecconf/201819502032. ISSN 2261-236X.
- ↑ Xiao, Xingxing; Guo, Liwei; Meng, Shan (28. september 2023). "Application of large-span steel roof construction technology for low-rise public buildings". Advances in Engineering Technology Research (inglise). 8 (1): 163–163. DOI:10.56028/aetr.8.1.163.2023. ISSN 2790-1688.
- ↑ Ma, Chaofan; Huang, Pingming; Hao, Zhigao; Wei, Hui (13. detsember 2019). "Research on Standardized Structure and Construction Technology of Steel Truss Bridge with 40m Span". IOP Conference Series: Earth and Environmental Science. 371: 022081. DOI:10.1088/1755-1315/371/2/022081. ISSN 1755-1315.
- ↑ Zhang, Meng; Xie, Chenhao; Li, Tianxiang; Hossain, Md Nayim; Zhao, Guifeng (16. mai 2024). "Wind-Induced Response Analysis and Fatigue Life Prediction of a Hybrid Wind Turbine Tower Combining an Upper Steel Tube with a Lower Steel Truss". Buildings (inglise). 14 (5): 1441. DOI:10.3390/buildings14051441. ISSN 2075-5309.
- ↑ admin (1. oktoober 2021). "Historical Background – Structural Engineering" (Ameerika inglise). Vaadatud 29. aprillil 2025.
- ↑ "The Hammer-Beam Roof — Open Timber Roofs of the Middle Ages (3), drawn by Banister Fletcher". victorianweb.org. Vaadatud 29. aprillil 2025.
- ↑ Hammer, Joshua (17. september 2024). "The Miraculous Resurrection of Notre-Dame Cathedral". GQ (Ameerika inglise). Vaadatud 29. aprillil 2025.
- ↑ "Hammer-beam roof | Medieval, Gothic, Timber | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2025.
- ↑ "Truss | Design, Strength, Stability | Britannica". www.britannica.com (inglise). 30. märts 2025. Vaadatud 29. aprillil 2025.