Mine sisu juurde

Ruth Beitia

Allikas: Vikipeedia
Ruth Beitia
Ruth Beitia (2013)
Isikuandmed
Riik Hispaania
Sünniaeg 1. aprill 1979 (47-aastane)
Sünnikoht Santander
Pikkus 1,92 m[1]
Kaal 71 kg[1]
Medalid
Olümpiamängud
Kuld2016 Rio de JaneiroKõrgushüpe
Pronks2012 LondonKõrgushüpe
Maailmameistrivõistlused
Hõbe2013 MoskvaKõrgushüpe
Sisemaailmameistrivõistlused
Hõbe2010 DohaKõrgushüpe
Hõbe2016 PortlandKõrgushüpe
Pronks2006 MoskvaKõrgushüpe
Pronks2014 SopotKõrgushüpe
Euroopa meistrivõistlused
Kuld2012 HelsingiKõrgushüpe
Kuld2014 ZürichKõrgushüpe
Kuld2016 AmsterdamKõrgushüpe
Euroopa sisemeistrivõistlused
Kuld2013 GöteborgKõrgushüpe
Hõbe2005 MadridKõrgushüpe
Hõbe2009 TorinoKõrgushüpe
Hõbe2011 PariisKõrgushüpe
Hõbe2017 BelgradKõrgushüpe
Pronks2007 BirminghamKõrgushüpe
Vahemere mängud
Kuld2005 AlmeríaKõrgushüpe

Ruth Beitia Vila (sündinud 1. aprillil 1979 Santanderis) on Hispaania endine kõrgushüppaja, olümpiavõitja.

Ta tuli 2001. aastal Amsterdamis U-23 vanuseklassi Euroopa meistriks tulemusega 1.87.

Esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitis Beitia 2005. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Madridis, kui oli tulemusega 1.99 Anna Tšitšerova järel teine.

2006. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Moskvas võitis ta tulemusega 1.98 Jelena Slessarenko ja Blanka Vlašići järel pronksmedali.

2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Birminghamis võitis ta tulemusega 1.96 pronksmedali Tia Hellebauti ja Antonietta Di Martino järel. Maailmameistrivõistlustel Osakas sai ta 6. koha.

2008. aasta suveolümpiamängudel Pekingis oli Beitia neljas.

2009. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Torinos võitis ta tulemusega 1.99 hõbemedali sakslanna Ariane Friedrichi järel. Maailmameistrivõistlustel Berliinis sai ta 1.99-ga 4. koha.

2010. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Dohas võitis ta tulemusega 1.98 Blanka Vlašići järel hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustel Barcelonas oli ta kuues.

2011. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Pariisis oli ta Antonietta Di Martino järel teine tulemusega 1.96. Maailmameistrivõistlustel Daegus ta kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud.

2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel Helsingis ületas Beitia kolmandal katsel 1.97 ning tuli Euroopa meistriks. Olümpiamängudel Londonis sai ta tulemusega 2.00 algselt 4. koha. 2021. aastal osutus pronksmedali võitnud venelanna Svetlana Školina dopinguproov positiivseks ning Beitia tõusis kolmandaks.

2013. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Göteborgis võitis ta tulemusega 1.99 rootslannade Ebba Jungmarki ja Emma Green Tregaro ees kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel Moskvas jagas Beitia algselt Anna Tšitšerovaga pronksmedalit, kuid pärast maailmameistriks tulnud Školina diskvalifitseerimist tõusid nad jagama hõbemedalit.

2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Sopotis ületas Beitia teisel katsel 2.00 ja sai sama kõrguse esimesel katsel ületanud Marija Kutšina ja Kamila Lićwinko järel pronksmedali. 2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel Zürichis kaitses ta Euroopa meistri tiitlit, ületades ainsana kõrguse 2.01.

2015. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Prahas sai Beitis 5. koha. Maailmameistrivõistlustel Pekingis oli ta samuti viies.

2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel Portlandis ületas ta teisel katsel 1.96 ning sai sama kõrguse esimesel katsel ületanud Vashti Cunninghami järel hõbemedali. 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis hüppas Beitia 1.98 ning tuli kolmandat korda Euroopa meistriks. Olümpiamängudel Rio de Janeiros ületas ta esimesel katsel 1.97 ja tuli sama kõrguse ületanud Mirela Demireva ja Blanka Vlašići ees olümpiavõitjaks.

2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis võitis ta hõbemedali Airinė Palšytė järel. Maailmameistrivõistlustel Londonis sai ta 12. koha.

Beitia lõpetas sportlaskarjääri 2017. aasta oktoobris.

Ta tuli kahel korral Teemantliiga üldvõitjaks (2015, 2016).

Beitia isiklik rekord on 2007. aasta 4. augustil Donostias hüpatud 2.02 ja siserekord 2007. aasta 24. veebruaril Pireuses hüpatud 2.01. Mõlemad tulemused on ka Hispaania rekordid.

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal valiti Beitia Hispaania Rahvapartei (Partido Popular) kandidaadina Kantaabria parlamenti. 2015. aastal valiti ta ametisse tagasi.[2]

2018. aastal nimetas Rahvapartei juht Pablo Casado Beitia spordivolinikuna partei eestseisusesse.[3]

2019. aastal nimetati Beitia Rahvapartei kandidaadiks Kantaabria presidendivalimistel. Enne valimisi otsustas ta isiklikel põhjustel kandidatuurist loobuda ja poliitikast lahkuda. [2]

Beitia on õppinud füsioteraapiat. Ta töötab Santanderis Universidad Europea del Atlánticos kehakultuuri õppejõuna.

  1. 1 2 "Ruth Beitia". eurosport.com. Vaadatud 15. märtsil 2023.
  2. 1 2 "Ruth Beitia renuncia a ser la candidata del PP en Cantabria". elpais.com. Vaadatud 15. märtsil 2023.
  3. ↑ "Ruth Beitia, diputada de oro". elmundo.es. Vaadatud 15. märtsil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]