Ruth Bader Ginsburg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ruth Bader Ginsburg
Ruth Bader Ginsburg
Ameerika Ühendriikide ülemkohtunik
Ametiaeg
10. august 1993 – 18. september 2020
Eelnev Byron White
Järgnev Amy Coney Barrett
Isikuandmed
Sünninimi Joan Ruth Bader
Sünniaeg 15. märts 1933
Sünnikoht New York, USA
Surmaaeg 18. september 2020
Surmakoht Washington, USA
Abikaasa Martin Ginsburg (1932–2010)
Lapsed
Autogramm Ruth Bader Ginsburg signature.svg

Joan Ruth Bader Ginsburg (neiupõlvenimega Bader; 15. märts 1933 New York, USA18. september 2020 Washington D.C., USA) oli Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik.[1]

Ginsburg võitles ebaõigluse vastu ja soolise võrdõiguslikkuse eest. President Bill Clinton nomineeris Ginsburgi Ülemkohtu kohtunikuks 1993. aastal ning ta pidas kohtuniku ametit elu lõpuni.[2] Lisaks Ülemkohtule töötas Ginsburg ka ülikoolides õppejõu ja teadlasena. Ginsburg õpetas Rutgersi Ülikooli ja seejärel ka Columbia Ülikooli õigusteaduskonnas, kus ta oli esimene naissoost professor. Ginsburg suri 18. septembril 2020 kõhunäärmevähi tüsistuste tõttu.[3]

Elukäik ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ruth Bader Ginsburg sündis 15. märtsil 1933 New Yorgis Brooklynis juudi päritolu perekonda. Tema vanemate nimed olid Nathan ja Cecelia Bader.Ruthi elus oli väga mõjurikas roll tema emal, kes õpetas talle iseseisvuse ja hea hariduse väärtust. Ema suri vähki, kui Ruth oli keskkoolis.[3] Ruth lõpetas James Madisoni keskkooli ja läks Cornelli Ülikooli bakalaureusekraadi omandama. Samal aastal abiellus ta Martin D. Ginsburgiga, kellega ta sai kaks last. Peale bakalaureusekraadi omandamist jätkas Ginsburg õpinguid Harvardi Ülikooli õigusteaduskonnas. Seal õppides oli Ginsburg üks üheksast naisest, kes võeti vastu kursusele, kus oli viissada õpilast. Oma õpingute ajal koges ta soolist diskrimineerimist. Oma viimaseks ülikooli aastaks läks Ginsburg Columbia Ülikooli õigusteaduskonda, mille ta lõpetas 1959. aastal parimate tulemustega.[4]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata oma akadeemilistele saavutustele oli Ginsburgil pärast ülikooli raskusi tööleidimisega, sest ta oli naine, aga tänu ühele Columbia Ülikooli õigusteaduskonna professorile sai Ginsburg oma esimese töökoha New Yorgi lõunaosa ringkonnakohtus (195961). 1963. aastal töötas ta Rutgersi Ülikooli õigusteaduskonnas abiprofessorina.[1] Samuti töötas Ginsburg ka Columbia Ülikoolis, kus ta oli esimene naissoost professor. 1970ndatel töötas ta Ameerika kodanikuvabaduste liidu (ACLU) naiste õiguste projekti juhina, mille raames vaidlustas ta USA Ülemkohtus kuut olulist kaasust soolise võrdõiguslikkuse kohta. Lisaks sellele, et Ginsburg seisis naiste võrdõiguslikkuse eest, seisis ta ka meeste diskrimineerimise vastu.[3] Üks tema kõige kuulsamaid kohtasju juristina oli Weinberger v. Wiesenfeld (1975). Tollase seaduse kohaselt ei saanud alaealise lapsega leseks jäänud mees riiklikku toetust. Ginsburg vaidlustas, et see diskrimineerib säärases olukorras mehi, ning Ülemkohus jõudis ühehäälselt otsuseni, et tollane sotsiaalkindlustuse seadus rikub õigust võrdsele kaitsele.[5] 1980ndal aastal määras president Jimmy Carter Ruth Bader Ginsburgi USA Columbia ringkonna apellatsioonikohtusse. 1993. aastal nimetas president Bill Clinton Ginsburgi USA Ülemkohtusse kohtuniku kohale. Ginsburg oli teine naiskohtunik Ülemkohtus ning ta seisis võrdõiguslikkuse, töötajate õiguste ning kiriku ja riigi lahusoleku poolt. 1996. aastal otsustas Ginsburg kohtuasja Ameerika Ühendriigid v. Virgina, et Virginia sõjaväeinstituut ei saa keelduda naiste vastuvõtmisest.[3] Kohtuasjas Whole Woman’s Health v. Hellerstedt (2016) otsustati Ginsburgi mõjutusel, et Texase seadus H.B.2 ei ole kooskõlas Ameerika Ühendriikide põhiseadusega, sest see takistab naistel aborti teha ning sellega seatakse ohtu naiste tervis. Ginsburg avaldas ka mitmeid eriarvamusi Ülemkohtu otsuste kohta. Kohtuasjas Shelby County v. Holder (2013) leidis Ginsburg, et Ülemkohtu otsus rassilise diskrimineerimise kohta ei olnud piisav. Ginsburg kirjutas: ,,Diskrimineeriv rassipõhine hääletamine eksisteerib endiselt. See Ülemkohtu otsus on nagu paduvihma käes oma vihmavarju minema viskamine, lootuses, et sa ei saa märjaks.”[5]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ruth Bader Ginsburg abikaasa oli maksuadvokaat Martin Ginsburg, kellega ta abiellus 1954. aasta juunis. Neile sündis kaks last: tütar Jane (sündinud 1955) ja poeg James (sündinud 1965).[1] 1999. aastal diagnoositi Ruthil käärsoolevähk, millest ta sai terveks. Kümne aasta pärast diagnoositi tal varases staadiumis olev kõhunäärmevähk, millest ta ka algselt paranes.[6] Ruth Bader Ginsburg suri 18. septembril 2020. aastal kõhunäärmevähi tüsistuste tõttu, olles olnud USA Ülemkohtu kohtunik 27 aastat.[3]

Pärand ja olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Ruth Bader Ginsburg oli feministide eeskuju, kes innustas inimesi oma moraalse julgusega võitlema sotsiaalse õigluse eest. Tema elu ja tööd kajastati raamatutes ja filmides, nagu ,,Sest ta on naine”.[6] Ginsburgi peamine missioon oli naiste õiguste kaitsmine, sest see oli tugevalt seotud tema enda elukogemustega.  Ta oli üks vähestest Harvardi Ülikooli õigusteaduskonna naisüliõpilastest, lõpetas ülikooli parimate tulemustega, põetas oma vähihaiget abikaasat ja kasvatas väikest last. Vaatamata kõigele sellele oli tal ikka karjäärialaseid raskusi ja diskrimineerimisi, sest ta oli juut, naine ja väikelapse ema.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Houch, Aaron M. jt.. "Ruth Bader Ginsburg. United States jurist.". britannica.com, 14. september 2021. Vaadatud 18.10.2021.
  2. Godin, Barb. "Women of Interest – Ruth Bader Ginsburg". 21. oktoober 2020. Vaadatud 16.10.2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Ruth Bader Ginsburg". history.com, 21. märts 2021. Vaadatud 17.10.2021.
  4. Alexander, Kerri Lee. "Ruth Bader Ginsburg". womenshistory.org. Vaadatud 16.10.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 Turk, Karmen, Pild, Maarja. "Ruth Bader Ginsburg ehk kurikuulus RGB". Postimees Online, 26. september 2020. Vaadatud 17.10.2021.
  6. 6,0 6,1 "Ruth Bader Ginsburg". Academy of Achievement, 8. veebruar 2021. Vaadatud 18.10.2021.