Ruth Bader Ginsburg

Allikas: Vikipeedia
Ruth Bader Ginsburg
Ruth Bader Ginsburg
Ameerika Ühendriikide ülemkohtunik
Ametiaeg
10. august 1993 – 18. september 2020
Eelnev Byron White
Järgnev Amy Coney Barrett
Isikuandmed
Sünninimi Joan Ruth Bader
Sündinud 15. märts 1933
New York, Ameerika Ühendriigid
Surnud 18. september 2020
Washington, Ameerika Ühendriigid
Abikaasa Martin Ginsburg (1932–2010)
Lapsed
Autogramm

Joan Ruth Bader Ginsburg (neiupõlvenimega Bader; 15. märts 1933 New York, Ameerika Ühendriigid18. september 2020 Washington, Ameerika Ühendriigid) oli Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik.[1]

Ginsburg võitles ebaõigluse vastu ja soolise võrdõiguslikkuse eest. President Bill Clinton nimetas Ginsburgi ülemkohtu kohtunikuks 1993. aastal ning ta pidas kohtuniku ametit elu lõpuni (27 aastat).[2] Ginsburg oli ka õppejõud ja teadlane. Ta õpetas Rutgersi ülikooli ja seejärel Columbia ülikooli õigusteaduskonnas, kus ta oli esimene naissoost professor. Ginsburg suri 18. septembril 2020 kõhunäärmevähi tüsistuste tõttu.[3]

Elukäik ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Joan Ruth Bader sündis 1933. aastal New Yorgis Brooklyni linnaosas juudi peres. Tema vanemad olid Nathan ja Celia Bader. Ruthi elus oli väga mõjurikas roll tema emal, kes õpetas talle iseseisvuse ja hea hariduse väärtust. Ema suri vähki, kui Ruth oli keskkoolis.[3] Ruth lõpetas James Madisoni keskkooli ja astus Cornelli ülikooli. Ta lõpetas Cornelli ülikooli bakalaureusekraadiga 1954. aastal. Samal aastal abiellus ta Martin D. Ginsburgiga, kellega ta sai kaks last. 1956. aastal asus Ginsburg õppima Harvardi ülikooli õigusteaduskonnas. Ginsburg oli üks üheksast naisest kursusel, kus oli kokku viissada üliõpilast. Õpingute ajal koges Ginsburg soolist diskrimineerimist. Oma viimaseks ülikooliaastaks läks Ginsburg Columbia ülikooli õigusteaduskonda, mille ta lõpetas 1959. aastal parimate tulemustega.[4]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Vaatamata oma akadeemilistele saavutustele oli Ginsburgil pärast ülikooli raskusi töö leidmisega, sest ta oli naine. Tema esimene töökoht, mille ta sai tänu ühele Columbia ülikooli õigusteaduskonna professorile, oli New Yorgi lõunaosa ringkonnakohtus (195961). 1963. aastal sai Ginsburgist abiprofessor Rutgersi ülikooli õigusteaduskonnas.[1] Seejärel sai ta professoriks Columbia ülikoolis, kus ta oli esimene naissoost professor. 1970. aastatel töötas ta Ameerika kodanikuvabaduste liidu (ACLU) naiste õiguste projekti juhina. Selles ametis vaidlustas ta Ameerika Ühendriikide Ülemkohtus kuut olulist kaasust soolise võrdõiguslikkuse kohta. Lisaks sellele, et Ginsburg seisis naiste võrdõiguslikkuse eest, seisis ta ka meeste diskrimineerimise vastu.[3] Üks tema kõige kuulsamaid kohtasju juristina oli Weinberger ''vs.'' Wiesenfeld (1975). Tollase seaduse kohaselt ei saanud alaealise lapsega leseks jäänud mees riiklikku toetust. Ginsburg vaidlustas, et see diskrimineerib säärases olukorras mehi, ning ülemkohus jõudis ühehäälselt otsuseni, et tollane sotsiaalkindlustuse seadus rikub õigust võrdsele kaitsele.[5] 1980. aastal määras president Jimmy Carter Ruth Bader Ginsburgi Ameerika Ühendriikide Columbia ringkonna apellatsioonikohtusse. 1993. aastal nimetas president Bill Clinton Ginsburgi Ameerika Ühendriikide Ülemkohtusse kohtuniku kohale. Ginsburg oli teine naiskohtunik ülemkohtus ning ta seisis võrdõiguslikkuse, töötajate õiguste ning kiriku ja riigi lahusoleku poolt. 1996. aastal otsustas Ginsburg kohtuasja Ameerika Ühendriigid ''vs.'' Virgina, et Virginia sõjaväeinstituut ei saa keelduda naiste vastuvõtmisest.[3] Kohtuasjas Whole Woman's Health ''vs.'' Hellerstedt (2016) otsustati Ginsburgi mõjutusel, et Texase seadus H.B.2 ei ole kooskõlas Ameerika Ühendriikide põhiseadusega, sest see takistab naistel aborti teha ning sellega seatakse ohtu naiste tervis. Ginsburg avaldas ka mitmeid eriarvamusi ülemkohtu otsuste kohta. Kohtuasjas Shelby County ''vs.'' Holder (2013) leidis Ginsburg, et ülemkohtu otsus rassilise diskrimineerimise kohta ei olnud piisav. Ginsburg kirjutas: "Diskrimineeriv rassipõhine hääletamine on endiselt olemas. See ülemkohtu otsus on nagu paduvihma käes oma vihmavarju minema viskamine, lootuses, et sa ei saa märjaks."[5]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Ruth Bader Ginsburg abikaasa oli maksuadvokaat Martin Ginsburg, kellega ta abiellus 1954. aasta juunis. Neil sündis tütar Jane (sündinud 1955) ja poeg James (sündinud 1965).[1] 1999. aastal diagnoositi Ruthil käärsoolevähk, millest ta sai terveks. Kümme aastat hiljem diagnoositi tal varases staadiumis olev kõhunäärmevähk, millest ta ka algul paranes.[6] Ruth Bader Ginsburg suri 18. septembril 2020 kõhunäärmevähi tüsistuste tõttu.[3]

Pärand ja olulisus[muuda | muuda lähteteksti]

Ruth Bader Ginsburg oli feministide eeskuju, kes innustas inimesi oma moraalse julgusega võitlema sotsiaalse õigluse eest. Tema elu ja tööd kajastati raamatutes ja filmides, nagu "Sest ta on naine”.[6] Ginsburgi peamine missioon oli naiste õiguste kaitsmine, sest see oli tugevalt seotud tema enda elukogemustega. Ta oli üks vähestest Harvardi ülikooli õigusteaduskonna naisüliõpilastest, lõpetas ülikooli parimate tulemustega, põetas oma vähihaiget abikaasat ja kasvatas väikest last. Vaatamata kõigele sellele oli tal ikka karjäärialaseid raskusi ja teda diskrimineeriti, sest ta oli juut, naine ja väikelapse ema.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Houch, Aaron M. jt. (14. september 2021). "Ruth Bader Ginsburg. United States jurist". britannica.com. Vaadatud 18.10.2021.
  2. Godin, Barb (21. oktoober 2020). "Women of Interest – Ruth Bader Ginsburg". Vaadatud 16.10.2021.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 "Ruth Bader Ginsburg". history.com. 21. märts 2021. Vaadatud 17.10.2021.
  4. Alexander, Kerri Lee. "Ruth Bader Ginsburg". womenshistory.org. Vaadatud 16.10.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 Turk, Karmen, Pild, Maarja (26. september 2020). "Ruth Bader Ginsburg ehk kurikuulus RGB". Postimees Online. Vaadatud 17.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. 6,0 6,1 "Ruth Bader Ginsburg". Academy of Achievement. 8. veebruar 2021. Vaadatud 18.10.2021.