Rullsuusad
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Rullsuusad on väikeste rullidega suusad lumeta maal liikumiseks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesi rullsuuski hakati valmistama 1930. aastate keskel Itaalias ja Põhja-Euroopas. Esimest rullsuuskade mudelit kutsuti teise nimetusega ski skett; neil oli kolm 35-sentimeetrise läbimõõduga ratast (üks ees ja kaks kõrvuti taga). Tagumised rattad hoidsid viltu, nii et ratta ülemised kaared puutusid peaaegu kokku. Sellisel juhul kaardusid ratta alumised osad väljapoole ning toetasid tugevalt sõitjat. Suusa keskel asetses mehhanism, mis jalga edasi tõstes suusa n-ö murdus ning tagumised ratta ettepoole liigutas. Sellisel juhul ei pea sõitja tõstma jalga koos kogu suusaga ning rattad jäävad maapinnale. Esimesel mudelil oli olemas ka pidur, kuigi seda oli väga raske kasutada. Pidurit vajutades surus mehhanism rauast kangi tagumiste rataste vahele. See aga andis arenguruumi rullsuuskade edasiseks kujundamiseks. Õppides esimesest mudelist loodi uus prototüüp, mis kandis nimetust ski skett F. Uuenduse käigus lisati suusale juurde lisavedru, tänu millele oli sportlasel jala tõstmise ajal rohkem ruumi. Iga uue mudeliga muutus rullsuusatamine järjest kergemaks ja lõbusamaks, nii et 1975. aastal muutusid need väga populaarseks. Rullsuuski hakati kasutama nii spordivõistlustel kui ka toredaks ajaveetmiseks. Peamised muudatused toimusid enne 1980ndaid ja 1980ndatel. Kõigepealt muudeti mudelit eemaldades selle n-ö murdepunkti. 1980. aastatel võeti kasutusele uisustiil ning selle tõttu toimus teine suur muudatus. Kolme ratta asemel paigaldati ühele suusale vaid kaks ratast, mis sai tänapäevaste rullsuuskade alguseks.[1]
Tänapäevaste rullsuuskade kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Praegusel ajal on rullsuuski kahes valikus, ühed uisutehnika ja teised klassikatehnika jaoks. Uisurullsuuskade rattad on enamasti suuremad kui klassikarullsuuskadel, 70–100 mm läbimõõduga ja 24–30 mm laiused. Levinud standardid on nt 100x24, 80x24, 70x30 mm. Klassikatehnika rataste diameeter on tavaliselt vahemikus 65–80 mm, laius 40–55 mm; rattad on kummist – aeglasemad ja imiteerivad suuskadega lumel sõitmise kiirust. Näiteks tänapäeval populaarsete rullsuuskade kaal on 1,4 kg ja pikkus 620 mm ning uretaanrataste läbimõõt on 71 mm ja laius 30 mm. [2]
Rullsuuskadega sõitmise ABC[muuda | muuda lähteteksti]
Rullsuuskadel sõitmine on väga sarnane lumel suusatamisega – treenib samu lihasegruppe ning annab väga hea ettevalmistuse suusahooajaks. Uisutehnika rullsuuskadega saab sõita vaid uisutehnikas, kombi- ja klassikarullsuuskadega saab sõita mõlemas tehnikas. Klassikatehnika jaoks mõeldud rullsuuskadega uisutamine ei ole siiski soovitatav, kuna rikub rattaid. Esimestel kordadel tuleb rohkem tähelepanu pöörata tasakaalu hoidmisele, kuna rullsuuskade puutepind maaga on väiksem ja raskuskese kõrgemal kui lumel. Suusakeppide teravikud peaksid jääma kehast tahapoole, et vältida rullsuusa takerdumist kepi taha. Alustamiseks valida sile ja tasane liikluseks suletud plats, kus tuleks õppida ilma keppideta rullsuuskadel püsima, esimesi tehnilisi samme tegema ning suusa ja kiiruse tunnetamist. Sõidu ajal on oluline rullsuuski jalas vahetada olenevalt sõidu pikkusest ja kestusest nii, et mõlemad rullsuusad saaksid võrdselt sõita nii vasakus kui paremas jalas. Nii tehes kuluvad rattad ühtlaselt ega hakka viltu veerema (n-ö kõrvale kiskuma). Rullsuuski võib vahetada teatud aja tagant või näiteks treeningu ajalise kestuse poole peal. Kui kella ei ole, siis nt poole distantsipikkuse peal, edasi-tagasi sõites pöördepunktis.[3]
Sõiduohutus[muuda | muuda lähteteksti]
- Enne igat sõidukorda tuleks kontrollida rataste vaba veerevust.
- Kontrollida, kas ratta poldid ja mutrid on kinni (vajadusel pingutada).
- Vaadata üle, et raamil ja harkidel ei oleks pragusid, kõverusi ega muid suuremaid kahjustusi (vigade ilmnedes viia rullsuusad hooldusse).
- Enne sõitma minemist veenduda, et raja olud sobivad sõitmiseks (rajal pole kive ja liiva).
- Sõites kanna kiivrit!
- Rullsuusataja on liiklusseaduse järgi kohustatud avalikel teedel halva nähtavuse korral või pimedal ajal kandma helkurit või laternat.
- Uue Eesti liiklusseaduse § 2 alusel on rullsuuskadel liikuja jalakäija, seega peab liikluses osalemisel juhinduma jalakäijatele ettekirjutatud reeglitest.
- Tuleb olla tähelepanelik kaasliiklejate suhtes, kuna rullsuuskadel puuduvad pidurid!
- Sõita tuleb vastavalt oma võimetele ja oskustele, mitte püüda teistega sammu pidada!
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.skiroll.it/storia/storia_english.htm
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2019. Vaadatud 20. märtsil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. september 2021. Vaadatud 20. märtsil 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)