Rudolf Janus

Rudolf Janus (9. aprill 1903 Novo-Estonskoje, Novgorodi kubermang – 31. jaanuar 1966 Sverdlovsk) oli NSV Liidu eksperimentaalfüüsik.

Ta sündis Okulovo kreisis Novo-Estonskoje külas talupidaja perekonnas. Ta õppis kohalikus semstvokoolis ja ministeeriumikoolis. 1918. aastal töötas ta kohaliku kooli õpetajana.

1925. aastal lõpetas ta Tveri Pedagoogikainstituudi.

1928. aastal suunati ta end täiendama Leningradi akadeemik Abram Joffe juhitud maailmaklassiga NSV Liidu TA Füüsika-Tehnikainstituuti, kus töötas Jakov Dorfmani laboris. 1932. aastal suunati ta loodavasse NSV Liidu TA Uurali teaduskeskusse Sverdlovskis, kus tegeles magnetdefektoskoopia meetodite loomisega. Tema juhtimisel valmistati raudteerööbaste defektoskoop, mis rongi külge haagituna leiab teel olevad rööbaste vigastused. Selle eest sai ta Teise maailmasõja ajal Stalini preemia.

Ta oli Uurali magnetoloogide koolkonna rajaja, füüsika-matemaatikadoktor ning professor. Ta on avaldanud 97 uurimust, neist mitmed koos õpilaste, akadeemikute Sergei Vonsovski, Jakov Šuri ja Albrecht Altmaga.