Rossija (jõelaeva tüüp)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tüüp Rossija / Projekt 785 / OL800 Rimskiy Korsakov.jpg
Jõereisilaev Rimski-Korsakov Irtõši jõel Omskis
Klass ja tüüp jõereisilaev
Liin jõgedel ja ranniku ääres
Sõsarlaevad ehitatud 36
Ajalugu
Ehitaja Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno) Flag of the Czech Republic.svg
Kiil pandud ehitusperiood 1952–58
Teenistusse võetud 1953–58
Tehnilised andmed
Pikkus 80,22 m [1]
Laius 12,50 (I) – 14,00 (II–III) m
Süvis 1,90 m
Mahutavus 1 003
Peamasin 2 diiselmasinat Škoda 6L275 või 6L275R 588 kW (800 hj)
Käiturid 2
Kiirus 11,1 sõlme
Tekke 2
Reisijakohti 233 (I) – 259 (II-III)
Kajutikohti 233 (I) – 259 (II-III)

"Rossija"-tüüpi laevad (vene keeles Россия) on kahetekilised jõereisilaevad, mis ehitati 195258 Slovakkias Komárno laevatehases. Slovakkias tähistati seda tüüpi laevu tähisega OL800 (slovaki keeles osobna lod 800 'reisilaev 800 hj'). Seeria sai nime esimese seda tüüpi laeva "Rossija" järgi. "Rossija"-tüüpi alused on tuntud ka nime projekt 785 (проект 785) all. 23. märtsil 1951 kinnitatud projekti autor oli Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi konstruktoribüroo (vene lühend КБ ЧССР).[1]

"Rossija"-tüüpi jõelaevu ehitati Volga, Doni, Kaama, Obi-Irtõši, Jenissei ja Ukraina Dnepri jõelaevakompaniidele kokku 36 ning need jagunevad kolme seeriasse: I, II ja III. Jõelaevade moderniseeritud projekt on tähistatud 785A.

Esimesed 17 laeva on nimetatud NSV Liidu 16 liiduvabariigi järgi. Ukraina järgi nimetati kaks laeva, sest esimene neist põles valmimise aastal maha ja hävis. See oli 36 laevast ka ainus, mis võeti kasutusest maha enne NSV Liidu lagunemist. Eesti nime kandev laev valmis neljateistkümnendana. Järgmised 13 laeva nimetati Venemaa heliloojate järgi. Kaks viimast kandsid Lenini ja Marxi nime. Pärast NSV Liidu lagunemist nimetati 11 neist ümber, sealhulgas 6 nimetati kaks korda ümber.

Esialgu kasutati "Rossija"-tüüpi laevu üksnes Volga ja Doni valglas. Sedamööda, kuidas aastakümnete jooksul valmis järjest moodsamaid laevu, saadeti "Rossija"-tüüpi laevu mujalegi. Tšornobõli katastroofi likvideerimise ajal 198689 kasutati 13 "Rossija"-tüüpi laeva ujuvhotellina Tšornobõlis. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist müüdi palju "Rossija"-tüüpi laevu mitmesugustele eraettevõtetele, peamiselt turismiettevõtetele.

Pärast seda, kui "Bulgarija" 10. juulil 2011 2–3 minuti jooksul uppus, andis Venemaa transpordiminister Igor Levitin järgmisel päeval käsu kõik "Rossija"-tüüpi laevad ekspluatatsioonist maha võtta. Enam ei korraldata neist ühegagi turismireise. Mõni on kasutusel ujuvhotelli või puhkekeskusena.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

"Rossija"-tüüpi laevad on 80,22 m pikad. Nende laius on I seerial 12,50 m, II ja III seerial 14,00 m. Laeva süvis on 1,90 m. Sügavas vees võib laev arendada kiirust kuni 11 sõlme ehk 20,5 km/h.

Laev võib peale võtta 233 (I–II seeria) või 259 (III seeria) reisijat. Kajutid olid 1-, 2-, 4-, 6- ja 8-kohalised. Lisaks võib laev peale võtta 25 (I–II seeria) või 40 (III seeria) t kaupa. Laevaperes on 45 liiget. Täislastis laeva veeväljasurve on 1003 t.

Laeva jõumasina moodustavad 2 diiselmootorit, millest kummagi võimsus on 400 hj ehk 294 kW.

Kajutites olid kraanikausid. Laeval oli 2 restorani ja 2 salongi.

Sarnased jõelaevade projektid olid "Jerofei Habaron" (tüüp 860) ja "Dunai" (tüüp 305).

Alates 1990. aastatest tehti veel kasutusse jäänud laevadel sageli ümberehitustöid nende kaasajastamiseks ja mugavuse suurendamiseks. Suure arvu reisijate mahutamiseks mõeldud kajutid likvideeriti ja nende asemele rajati näiteks baarid. Mõned kajutid varustati duširuumiga. Selle käigus vähenes reisijate arv, mida laevale sai võtta, umbes 140-ni. 4 päästepaadist jäeti alles vaid 2.

"Rossija"-tüüpi laevad[muuda | muuda lähteteksti]

Laevade loetelus on esialgne nimi originaal- ja eesti keeles. Hilisemad ümbernimetamised on sulgudes kronoloogilises järjekorras.[2]

"Rossija"-tüüpi laevad
Jk. nr. Originaalnimi Nimi eesti keeles
Esimene seeria
1 Россия (Россич, Распутин) Rossija (Rossitš, Rasputin)
2 Украина Ukraina
3 Белоруссия Belorussija
4 Азербайджан Azerbaidžan
5 Грузия Gruzija
6 Армения Armenija
7 Молдавия Moldavija
8 Узбекистан (Царь Пётр, Коломенский Штандарт) Uzbekistan (Tsar Pjotr, Kolomenski Štandart)
9 Казахстан Kazahstan
Teine seeria
10 Таджикистан (Кремас) Tadžikistan (Kremass)
11 Туркменистан Turkmenistan
12 Киргизия (Пётр Алабин) Kirgizija (Pjotr Alabin)
13 Карелия Karelija
14 Эстония (Киевская Русь, Князь Воронцов) Estonija (Kievskaja Russ, Knjaz Vorontsov)
15 Латвия (Михаил Годенко, Маяк) Latvija (Mihhail Godenko, Majak)
16 Литва Litva
17 Украина (Булгария) Ukraina (Bulgarija)
18 Мусоргский Mussorgski
19 Чайковский Tšaikovski
20 Бородин Borodin
21 Римский-Корсаков Rimski-Korsakov
22 Ипполитов-Иванов Ippolitov-Ivanov
23 Антон Рубинштейн (Пересвет) Anton Rubinštein (Peresvet)
24 Композитор Глазунов Kompozitor Glazunov
25 Композитор Глинка Kompozitor Glinka
Kolmas seeria
26 Композитор Калинников Kompozitor Kalinnikov
27 Композитор Прокофьев Kompozitor Prokofjev
28 Композитор Скрябин Kompozitor Skrjabin
29 Композитор Алябьев Kompozitor Aljabjev
30 Композитор Балакирев Kompozitor Balakirev
31 А. П. Чехов (Байкал, Капитан Родин) A. P. Tšehhov (Baikal, Kapitan Rodin)
32 М. Ю. Лермонтов M. J. Lermontov
33 А. С. Грибоедов (И. И. Шишкин, Виктория) A. S. Gribojedov (I. I. Šiškin, Viktoria)
34 Радянський Союз Radjanskõi Sojuz
35 В. I. Ленiн (Т. Г. Шевченко) V. I. Lenin (T. G. Ševtšenko)
36 Карл Маркс Karl Marks

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Rossija-tüüpi (projekt 785/OL800) laevad
Ehitusaasta Tehasenumber Seeria Pilt Nimi Tellija Laevakompanii Staatus
1952 I Pilt Rasputin Volga jõelaevandus, Gorki end. Rossitš, Rossija; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; vanarauaks utiliseeritud[3]
1952 I Ukraina Volga jõelaevandus, Gorki[4] põles maha Donil 1953, utiliseeriti 1953
1953 I Pilt Belorussija Volga jõelaevandus, Gorki Kaasan; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; kasutusest maha võetud, utiliseeritud
1953 I Pilt Azerbaidžan Volga jõelaevandus, Gorki 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; veespordikeskusena Sevastopoli lähedal
1953 I Pilt Armenija Volga jõelaevandus, Gorki 1961–1992 Perm, seejärel kanti maha; 1993 Tšaikovski slipil Foto
1953 I Pilt Gruzija Volga jõelaevandus, Gorki Kaasan, 1986–1989 hotellina Tšornobõlis
1953 I Pilt Moldavija Volga jõelaevandus, Gorki 1962 Obi-Irtõši, Omsk (Tobolsk-Salehard), tagasi Volga-Doni laevakompaniile (Rostov Doni ääres) 1975–1992, hotell Türgis, uppus
1953 318 I 785 uzbekistan 3.jpg Kolomenski Štandart Volga jõelaevandus, Gorki end. Uzbekistan; 2004–2005 Tsar Pjotr; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1962–1992 Volgograd; kohvik Moskva jõel (asum Kolomenskoje)
1954 I Pilt Kazahstan Volga jõelaevandus, Gorki Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk; kasutusest maha võetud; utiliseeritud 199*
1954 II Pilt Kremass Volga jõelaevandus, Gorki end. Tadžikistan; 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; "utiliseeritud" 2007; moderniseerimisel Navašinos
1954 II Pilt Turkmenistan Volga jõelaevandus, Gorki [5] põles maha 1986, kasutusest maha võetud
1954 II 785 alabin 0.jpg Pjotr Alabin Volga jõelaevandus, Gorki Agenstvo retšnõh puteseštvij, Samara end. Kirgizija 1986–1989 hotellina Tšornobõlis[6][7]
1955 323 II Pilt Karelija Volga jõelaevandus, Gorki 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 2006 kasutusest maha võetud
1955 324 II Knyaz Vorontsov in North River Port 31-jan-2012 01.JPG Knjaz Vorontsov Volga jõelaevandus, Gorki end. Estonija, Kievskaja Russ (2003); 1986–1989 hotellina Tšornobõlis[8]
1955 II Pilt Mihhail Godenko Volga jõelaevandus, Gorki end. Latvija, hotell Majak Krasnojarskis
1955 326 II Krasnoiarsk 10.jpg Litva Volga jõelaevandus, Gorki omanik Selihhov V. V., hotell Krasnojarskis
1955 II Булгария корабы.jpg Bulgarija Volga jõelaevandus, Gorki ООО "Briz" (allrentnik), OOO "AgroRetšTur" end. Ukraina (1955), uppus 2011 Kuibõševi veehoidlas, üles tõstetud, saadetud vanarauaks[9]
1956 II Mussorgski Volga jõelaevandus, Gorki hiljem Volga-Doni laevakompanii, Rostov Doni ääres
1956 II Tšaikovski Volga jõelaevandus, Gorki kasutusest maha võetud
1956 II Borodin Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk uus nimi?
1956 II Rimskiy Korsakov.jpg Rimski-Korsakov Volga jõelaevandus, Gorki Evrazia-tur, Omsk moderniseeritud 1992/785A, 2011. a. oktoobris jälle müügis[10]
1956 II Pilt Ippolitov-Ivanov Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk 2005 kasutusest maha võetud: müüakse ca 3 miljoni rubla eest
1956 II Peresvet Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk end. Anton Rubinštein kuni 12.2004[11] 1992 kasutusest maha võetud, hotell Peresvet Krasnojarskis
1956 II Pilt Kompozitor Glazunov Volga jõelaevandus, Gorki Perm, jälle käigus[12]
1956 II Pilt Kompozitor Glinka Volga jõelaevandus, Gorki 1995 kasutusest maha võetud
1957 III Pilt Kompozitor Kalinnikov Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk 1997 kasutusest maha võetud, hotell Viktoria Krasnojarskis
1957 III Pilt Kompozitor Prokofjev Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk 2005 kasutusest maha võetud, Krasnojarski jõevaksali kassa; 2011 müügil
1957 III Pilt Kompozitor Skrjabin Kama jõelaevandus, Molotov kasutusest maha võetud; Tšaikovski slipil Pilt
1957 III Kompozitor Aljabjev Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk ?
1957 III Kompozitor Balakirev Obi-Irtõši jõelaevandus, Omsk kasutusest maha võetud
1957 III Kapitan Rodin Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk ehitatud kui A. P. Tšehhov, 1979–1993 Baikal
1958 31 III Tehasenumbri pilt M. J. Lermontov Jenissei jõelaevandus, Krasnojarsk PassažirRetšTrans,
Krasnojarsk
moderniseeritud[7]
1958 343 III Viktorija Kama jõelaevandus, Perm ehitatud kui A. S. Gribojedov, 1958–2000 I. I. Šiškin
1958 III Radjanskõi Sojuz Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; mahajäetult Kiievi veehoidlal
1958 III 785 shevchenko 3.jpg T. G. Ševtšenko Dnepri jõelaevandus, Dnepropetrovsk ehitatud kui V. I. Lenin kuni 1980, kasutusest maha võetud 1989 [13]
1958 III Pilt Karl Marks Dnepri jõelaevandus, Kiiev 1986–1989 hotellina Tšornobõlis; 1989 mahajäetult Kievi veehoidlal[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]