Ross Riveri viirus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ross Riveri viirus on üheahelaline RNA viirus. See kuulub alfaviiruste alagruppi ja levib põhiliselt Austraalias, Paapua Uus-Guineas ja teistel saartel Vaikse ookeani lõunaosas.

Ross Riveri viirust kannavad edasi sääsed, kuid viiruse osakesi on leitud ka hobustest. Viirus põhjustab haigust nimega Ross Riveri palavik, mida on nimetatud ka “epideemiliseks polüartriidiks”, mis ei ole letaalne. Kahtlustatakse, et viirus levib vaid teatud piirkondades Austraalias.[1]

Ross Riveri viirus sai nime samanimeliselt järvelt Townsville'is, kus ta esimest korda identifitseeriti. Ross Riveri palavik on kõige laialdasemalt levinud sääskede kaudu edasikanduv haigus Austraalias. Igal aastal nakatub viirusega ligi 5000 inimest.[2]

Klassifikatsioon ja morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ross Riveri viirus ehk RRV kuulub alfaviiruste perekonda ja Togaviridae sugukonda. Alfaviirused on grupp väikeseid üheahelalisi positiivse polaarsusega viirusi, mida ümbritseb valguline kate (nn envelope struktuur). Ross Riveri viirus kuulub Vana Maailma (Euraasia, Aafrika ja Austraalia) alfaviiruste alagruppi ning on lähedases suguluses Sagiyama viirusega.[1]

Virionis paiknev viiruse genoom on pakitud valgukapsiidi, mille diameeter on 700 ongströmit. Kapsiidile seonduvad 2 glükoproteiini E1 ja E1. RRV kategoriseeritakse ka arboviiruste alla, kuna ta levib sääskede kaudu. Arboviirusteks nimetatakse kõiki viirusi, mis kasutavad levimiseks lülijalgsetest vektoreid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed märgid Ross Riveri viirusest ulatuvad 20. sajandi algusse. 1928. aastal leidis Uus-Lõuna-Walesi osariigis Austraalias aset äge palavikuline artriidipuhang. Ka 1943. aastal toimusid mõned artralgia- ja artiriidipuhangud Queenslandis ja Tuulemaa saartel Paapua Uus-Guineas. Tollal nimetati haigus epideemiliseks polüartriidiks. 1956. aastal toimus väidetavalt uus puhang Murray Valleys. Epideemiat põhjustanud viirust võrreldi akuutset viiruslikku polüartriiti põhjustava Chikungunya viirusega. Selgus, et Austraaliast pärit viiruse infektsiooniaeg näis olevat pikem kui Chikungunya viirusel. Samal aastal läbiviidud seroloogilise testimise tulemused näitasid, et haiguspuhangu põhjustaja võis olla uus liik, mis kuulub grupp a alfaviiruste hulka.[1]

1959. aastal avastati uus liik alfaviirusi sääskedest (Ochlerotatus vigilax) Rossi järve äärest, mis asub Queenslandis Austraalias. Hilisemad uuringud on näidanud, et patsientidel, kes olid kunagi põdenud epideemilist polüartriiti, leidus antikehi. Ka hilisemad seroloogiliste testide tulemused näitasid, et patsiendid, kes olid kunagi põdenud Queenslandis levinud epideemilist polüartiriiti, olid immuunsed. Uus viirus nimetati Ross Riveri viiruseks. [1]

Esimest korda isoleeriti viirus aastal 1972 hiirtest. Leiti, et inimeste seerumist eraldatud Ross Riveri viiruse partiklid võisid hiire tappa. Katse läbiviimiseks kasutati Põhja-Queenslandist pärit Austraalia aborigeeni. Lapsel esines palavik ja lööve, kuid mitte artriit, mille tõttu ei osatud alguses kindlalt väita, kas tegemist on Ross Riveri viirusega.[1]

Suurim teadaolev viiruspuhang leidis aset 1979–1980 Vaikse ookeani lääneosas. Nakatunuid leidus Fidžil, Samoal ja Cooki saartel, aga ka Uus-Kaledoonias. Viirus eraldati toona 1985. aastal viirusega nakatunud palaviku all kannatanud austraallaselt.[1]

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Aedes camptorhynchus on Ross Riveri viirust kandev sääsk

Arvatakse, et maakohtades võisid viiruse levikut soodustada kukkurloomad. Ross Riveri viiruse antikehi on leitud paljudelt loomaliikidelt ja ka mõnedelt linnuliikidelt. Praeguseks ei ole veel teada, kuidas viirus suurlinnades, nagu näiteks Brisbane, levib või kes on seal tema peremeesorganism. [1]

Aedes camptorhynchus on Ross Riveri viirust kandev sääsk. See avastati esimest korda Napierist Uus-Meremaalt 1998. aastal. Pärast seda võeti kasutusele ulatuslikud meetmed, et viirus riigist likvideerida. Tänu sellele ei ole alates septembrist 2006 kuni praeguseni riigis avastatud ühtegi Ross Riveri viiruse juhtu. [3]

Põhja- ja lõunaregioonis on põhilised viirusekandjad sääseliigid Aedes camptorhynchus ja Ochlerotatus vigilax. Mandri-Austraalias on põhiliseks kandjaks aga Culex annulirostris. Aedes camptorhynchus ja Ochlerotatus vigilax muutuvad aktiivseks niiskel aastaajal. [4]

Riskid ja viiruse eest kaitsmine[muuda | muuda lähteteksti]

Ross Riveri viirusega nakatumist võivad soodustada mitmed tegurid. Matkamine, heledad riided, teatud taimestik ja loomastik ning spetsiifilised kaitsemehhanismid on tegurid, mis võivad RRV-ga nakatumist soodustada või vastupidi, ära hoida. Erinevatele uuringutele toetudes on täheldatud, et inimestel, kellele meeldib tihti matkamas käia, suureneb viirusega nakatumise risk kaheksa korda. Näiteks kokkupuude kängurutega, vallabidega ja teatud troopiliste taimedega suurendavad viirusega nakatumise riski. Nad võivad olla viiruse kandjad ja sigimiskohad sääskedele ja seega potentsiaalsed viiruse vektorid. Et loodust siiski nautida, on matkates oluline kasutada kaitsevahendeid ja putukatõrjet.[5]

RRV eest saab end lihtsalt kaitsta. Tähelepanelik tuleb olla aga troopikas väljas tegutsedes.[6] Esimeseks ja kõige lihtsamaks abinõuks on putukatõrje kasutamine. See võimaldab ära hoida RRV vektoreid kandvate sääskede hammustusi. Ka sääsevastaste küünalde põletamine kaitseb viiruse eest. Teiseks, heledate riiete kandmine vähendab nakatumist RRV-ga ligi kolmekordselt. [5] Kolmandaks soovitatakse suure riskiga piirkondade majapidamistes kasutada sääsetõrjevõrke nii uste kui ka akende ees, et takistada viirusekandjate sissepääsu.[6]

Haigestumine[muuda | muuda lähteteksti]

Ross Riveri viiruse sümptomid võivad olla väga erinevad. Levinuimad on artriit ja liigesevalu. Sümptomiks võib olla ka jäsemetel esinev lööve, mis enamasti lööb välja 10 päeva pärast artriidi algust. Harvaesinevateks sümptomiteks on lümfinoodulite suurenemine, eriti kubeme ja kaenla piirkonnas ning kätes ja jalgades esinevad torkivad pisted.[7] RR viirushaiguse sümptomeid on oluline võimalikult ruttu avastada, et seejärel kohe pikemalt mõtlemata raviga alustada. Sümptomid tehti esimesena kindlaks Tüüringist Kagu-Austraaliasse reisinud inimese näitel, kes haigestus. Tal esinesid gripi-laadsed tunnused, nagu palavik, külmavärinad, peavalu ja valu kehas. Lisaks liigesevalu, mille tõttu olid mõned liigesed üles paistetanud ja muutunud jäigaks.[8] Nakatunud patsiendi kliinilise ülevaatuse tulemused peaksid näitama ka teatud antikehade defitsiiti, ülejäänud vereanalüüsi näitajad on normis. Ka lööve on hea viiruse indikaator, kuid kaob enamasti 10 päeva möödudes. Esmased sümptomid peaksid ilmnema 1–2 nädalat pärast nakatumist. RRV saab testida vereanalüüsiga.[9]

Inimesed, kellel on polüartriit, esineb pidev väsimus ja lööve ning on hiljuti reisinud kohtades, kus viirus levib, võivad olla potentsiaalsed viiruse kandjad ja peaksid kindlasti end testima.[10] Proovid võetakse verest. Seitsme päeva jooksul pärast viiruse infektsiooni toodetakse kehas immunoglobuliin M-i ja selle järgi on vereproovist võimalik küllaltki suure tõenäosusega öelda, kas patsient on nakatunud või mitte. Need IgM-id võivad kehas püsida kuid ja isegi aastaid, mistõttu võib esineda valepositiivseid tulemusi Barmah Forest viiruse, rubella, Q-palaviku ja RF-i testimisel. Et 100%-lise tõenäosega olla kindel, et tegemist on just Ross River viirusega, tuleb 10–14 päeva pärast esimese testi tegemist sooritada teine seroloogiline test. Patsient on nakatunud viirusega, kui IgM antikehade hulk on suurenenud 4-kordselt.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Harley D, Sleigh A, Ritchie S (2001). "Ross River virus transmission, infection, and disease: a cross-disciplinary review". Clin. Microbiol. Rev. 14 (4): 909–32, sisukord.
  2. Bradtke, Birgit. "Ross River Virus – Ross River Fever". Kimberley Australia Travel Guide. http://www.kimberleyaustralia.com/ross-river-virus.html.
  3. "ARPHS Fact Sheet – Ross River Virus (RRV) Disease" (PDF). Auckland Regional Public Health Service. http://arphsdnn.dev.netpotential.co.nz/Portals/0/Health%20Information/PDFs/RossRiver.pdf. Vaadatud 23.01.2013.
  4. Russell, R.C. (31.01.2007). "Ross River virus: ecology and distribution". PubMed. PMID 11729067. Vaadatud 14.04.2015.
  5. 5,0 5,1 Harley, David; Ritchie, Scott; Bain, Chris; Sleigh, Adrian C (2005). "Risks for Ross River virus disease in tropical Australia". International Journal of Epidemiology 34 (3): 548–555.
  6. 6,0 6,1 Barber, Bridget; Denholm, Justin T; Spelman, Denis (2009). "Ross river virus". Australian Family Physician 38 (8): 586–589.
  7. "Ross River Virus Disease". Better Health Channel. Department of Health, State Government, Victoria. Märts 2013. https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/ross-river-virus-disease. Vaadatud 15.04.2015.
  8. Schleenvoigt, B.T.; Baier, M.; Hagel, S.; Forstner, C.; Kotsche, R.; Pletz, M. W. (2015). "Ross river virus infection in a Thuringian traveller returning from south-east Australia". Infection 43 (2): 229.
  9. myDr, Cirrus Media Pty Ltd, 2000–2015. "Ross River virus". myDr, Cirrus Media Pty Ltd, 2000–2015. http://conditions.health.qld.gov.au/HealthCondition/condition/14/217/120/Ross-River-Virus. Vaadatud 06.10.2015.
  10. Fraser, J.R. (12.08.1986). "Epidemic polyarthritis and Ross River virus disease". PubMed. PMID 3026719. Vaadatud 14.04.2015.
  11. Barber, Bridget (august 2008). "Australian Family Physician". Australian Family Physician. http://www.racgp.org.au/download/Documents/AFP/2009/August/200908barber.pdf. Vaadatud 17.04.2015.