Roperi-Logani-Tierney õendusmudel

Roperi-Logani-Tierney õendusmudel on niinimetatud elamistoimingutel (inglise keeles activities of living) põhinev õendushoolduse mudel. Mudel avaldati esmakordselt aastal 1980 ja hiljem täiendatud kujul aastatel 1985, 1990, 1998, 2000. Mudelit kasutatakse väga laialdaselt Ühendkuningriigis, eeskätt sealses avalikus sektoris. Mudeli nimi on tuletatud selle autorite nimedest: Nancy Roper, Winifred W. Logan ja Alison J. Tierney.

Elamistoimingud

• Hingamine
• Turvalise keskkonna säilitamine
• Suhtlemine
• Söömine ja joomine
• Väljutamine
• Isikliku puhtuse eest hoolitsemine
• Termoregulatsioon
• Ringi liikumine
• Töötamine ja mängimine
• Seksuaalsuse väljendamine
• Magamine
• Surm ja suremine

Hingamine ja vereringe

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisest ning seda juhib ajus asuv hingamiskeskus. Hingamiskeskuse tegevus sõltub süsihappegaasi sisaldusest veres. Vereringe on vere kindlasuunaline liikumine veresoontes südamest kõigisse kudedesse ja elunditesse ning sealt tagasi südamesse.

Hingamist ja vereringet mõjutavad tegurid

Hingamist ja vereringet mõjutavad mitmed tegurigruppid, mis sõltuvad nii inimese endast kui ka tema ümbrusest.

Bioloogilised tegurid

Hingamist ja vereringet mõjutavad sugu, vanus, geenid, kroonilised haigused ning puue – neid ei ole inimene võimeline muuta. Muudetavate tegurite hulka kuuluvad kehamass, rasvkoe osahulk, akuutsed haigused, isiklikud harjumused n. suitsetamine ja organismi treenitavus. Näiteks treenitud inimene suudab hingata korrapäraselt ja rahulikult füüsilise aktiivsuse puhul, samuti on ka tema südamelöökide arv, kuna süda suudab minutis rohkem verd vereringesse paisata.

Psühholoogilised tegurid

Hingamist võib mõjutada nii stress, ärevus- ja hirmutunne kui ka positiivsed tunded ja emotsioonid nagu armumine. Näiteks stressi olukordades ning hirmu korral on inimestel tihti sage ja pindmine hingamine, mis ei võimalda kopsudel korralikult ventileerida. Suitsetajate korral oluline roll mängib stress, sest mõned püüavad langetada stressi suitsetamise abil. Vereringele mõjub samuti stress, ärevus, hirm ning erutus – nendes olukordades on tavapärane pulssi kiirenemine ja vererõhu tõus.

Sotsiokultuurilised tegurid

Sotsiokultuurilised tegurid võivad olla näiteks: sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, religioon. Hingamine ja vereringe on mõjutatud inimese õpitud arusaamadest ja käitumisviisidest, mis on tulnud neid ümbritsevast keskkonnast. Näiteks hiina rahvameditsiinis õpetatakse hingamistehnikaid, mis parandavad inimese vereringet ja keha üleüldist heaolu. Ka India joogakultuuris on oluline rõhk hingamisel ja vereringel.

Keskkonnategurid

Hingamist ja vereringet mõjutavad keskkonnategurid on atmosfääri saastumine ja üldiselt õhu kvaliteet, metsade raiumine, ookeanide reostus, tubakasuits ja teised kahjulikud ained õhus ning kliima. Me võime puutuda igal pool nii orgaaniliste, kui ka anorgaaniliste ainetega, mis võivad kahjustada hingamisteed. Palava ja niiske ilma korral võib kiireneda pulss ning ka hingata on raskem, kuna organism ei saa piisavalt hapnikku.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Hingamisele mõjub see, kuidas valitsus kontrollib keskkonna saastumist ja seda, kas tehased vastavad seadusega kehtestatud nõuetele. Samuti võiksid mõjutada erinevad tervisekampaaniad, reklaamid (internetis, ühistranspordis, tänavatel jne), sigarettide müügiga seotud seadused. Inimtekkeline õhusaastatus tekib peamiselt soojuselektrijaamades ja keemiatööstustes. Hingates sellist õhku, vere hapniku kudede võimekus langeb ja südame töö nõrgeneb.

Suhtlemine

Suhtlemise elamistoiming on elamistoiming, mis on seotud suhtlemisega. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, päringuid ehk küsimusi. Suhelda saab eri viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles, morses vms. Imelikeimaks suhtlemise viisideks võib pidada näiteks vile keelt (ja soome keelt). Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni.

Suhtlemine toimub siis, kui lähetajal on sõnum, mille ta teatud kanali kaudu edastab vastuvõtjale. Kuna sõnum ajendab vastuvõtjat sellele vastama, toimub see protsess kahes suunas. Vastamise protsessis muutub sõnumi saaja aga sõnumi lähetajaks, andes sõnumit edasi tema poolt valitud kanali kaudu ning seega andes tagasisidet lähetaja esialgsele sõnumile.

Suhtlemise elamistoimingut mõjutavad tegurid

• bioloogilised - organismi struktuuride funktsioneerimine, keele kasutamise füüsilised aspektid
• psühholoogilised tegurid - intelligentsuse tase, emotsioonid, inimsuhted, ettekujutus oma kehast
• sotsiaalsed tegurid - sõnaline keel, rass/etniline päritolu, kehakeel, arusaamad
• keskkonnaalased tegurid - halb ventilatsioon ja liigne külmus/kuumus, samuti keskkonnahääled (muusika, kõnesumin)
• poliitilis-majanduslikud tegurid - tehnoloogilised edusammud, tehnoloogia ja tervishoid, tehnoloogia ja konfidentsiaalsus

Elukaar: mõju suhtlemisele

• loode - areng ja liigutused / kisa sündimisel
• imikud ja lapsed - oskused kasvavad / kujunevad välja suhted
• noorukiiga - oskuste / suhete laienemine
• täiskasvanud - erinevused toimingu sooritamisel
• vanurid - toimingu aeglane hääbumine / okuste ja suhete taandareng

Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutumine

• tunnetusega seotud probleemid - haigus, õnnetus, mälu halvenemine
• kuulmisega seotud probleemid - järsku tekkinud kuulmiskahjustus, püsiv kuulmiskahjustus
• kõnega seotud probleemid - järsku tekkinud kõnekahjustus, püsiv kõnekahjustus, düsfaasia ja afaasia
• nägemisega seotud probleemid - järsku tekkinud nägemiskahjustus, püsiv nägemiskahjustus

Bioloogilised tegurid

• Organismi struktuuride talitlus. Näiteks närvi- ja sisenõrenäärmete süsteemide adekvaatne talitlus.
• Keele kasutamise füüsilised aspektid. Näiteks kõnelemine, kuulamine, lugemine ja kirjutamine.

Psühholoogilised tegurid

• Intelligentsi tase – piiratud sõnavaraga inimene saab tavaliselt hästi hakkama talle tuttavas ümbruses, kuid võivad tekkida raskuseid. Õppimispuudega inimene, kelle õppimiskiirus on väiksem, vajab rohkem aega oma potentsiaali saavutamiseks suhtlemises. Kuid võõral teemal suhtlemine võib tekitada probleeme ka intelligentsele, ulatusliku sõnavaraga inimesele.
• Emotsioonid – suhtlemist mõjutab see, mis tujus on inimene.
• Inimsuhted – põhieesmärgiks on inimsuhete loomine ja säilitamine. Inimene tõlgendab olukorda vastavalt oma isiklikule arusaamale oma suhtlemispädevusest. Oleneb palju sellest, kuidas indiviid iseennast näeb.
• Ettekujutus enda kehast – teatud ulatuses on ettekujutused kehast seotud keha füüsilise struktuuriga.

Sotsiokultuurilised tegurid

• Sõnaline keel – aktsent/murre, sotsiaalne seisund, sõnavara suurus
• Rass/etniline päritolu
• Tehniline keel – dialekt, aktsent, sotsiaalne päritolu, kutsealane sõnavara – tehnilised väljendid,mida teatud ametialane grupp oma igapäevakeeles kasutab.
• Kehakeel – riietumisviis võib paljastada inimese etnilise päritolu, religioosse kuuluvuse, ameti või sotsiaalse päritolu; Suhtlemine puudutuste abil – kultuuriliselt determineeritud; žestide ja huulte liigutamise intensiivsus.
• Väärtushinnangud/arusaamad – indiviidi enda väärtushinnangud ja arusaamad määravad tema käitumise.
• Düaadid ja organisatsioonid – düaad on suhtlemise lihtsaim vorm, mis koosneb indiviidist, kes suhtleb oma vanema, abikaasa, sõbra või kolleegiga. Suurte gruppide kohta kasutatakse mõistet "organisatsioon".

Keskkonnategurid

• Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisel. Keskkonnahääled võivad mõjutada suhtlemist ning samuti füüsiline ümbrus on suhtlemisel oluline.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

• Tehnoloogilised edusammud – tehnoloogiaalased edusammud on märkimisväärselt suurendanud inimeste suhtlemisvõimalusi.
• Tehnoloogia ja tervishoid – sageli kasutatakse informeerivaid koosolekuid, ringkirju, uudiselehti, fakse, lisaks ka spetsiaalseid osakonnasiseseid suhtlemisviise, samuti ametlikku kirjavahetust ja videokonverentse.
• Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus – üks hirmu põhjustajatest on arvutiandmete kättesaadavus, sest arvuti turvasüsteeme on tänapäeval kerge lahti muukida. Teiseks mureallikaks on arvutite vargus, häkkerlus, arvutiviirused jne.

Turvalise keskkonna säilitamine

Turvalise keskkonna säilitamine on elamistoiming, mille eesmärk on säilitada väliskeskkonda võimalikult turvalisena nii olevikus kui ka tulevikus. Lisaks loodusjõududele on tervistkahjustavad ka inimtekkelised ohuallikad, näiteks radiatsioon, keemilised jäätmed ja õhusaaste. Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut mõjutavad mitmed tegurid.

Bioloogilised tegurid

Turvalise keskkonna säilitamiseks on tähtis kõikide meeleelundite korrektne talitlus. Ohule reageerimiseks on inimesel refleksid (nt silma sulgemine ohu korral), organismi kaitsmiseks on kehal ka seesmised füüsilised barjäärid (roided kaitsevad kopse ja südant). Samuti on kaitsemehhanism põletikuline protsess, mis on eluskudede reaktsioon väliskeskkonna mõjuritele (vigastused, ärritused, nakkused jm). Veel üks kaitsemehhanism on immuunsus, see on teine reageerimisviis nakkusele. Vahel reageerib organism traumadele šokiga. Kõik nimetatud kaitsemehhanismid püüavad organismi kaitsta ja takistada kahjustuste suurenemist.

Psühholoogilised tegurid

Intellektikahjustusega inimesed ei ole alati võimelised reageerima ähvardavale ohule. Ka hoiakud, isiksus ja temperament mõjutavad inimese käitumist ja seeläbi turvalisust. Stress ja emotsionaalne kuritarvitamine suurendavad inimese riskikäitumist, mis ohustab nii isiklikku kui ka ühiskondlikku turvatunnet.

Sotsiokultuurilised tegurid

Ühiskondlikud erinevused avalduvad kõige paremini arengumaade ja arenenud maade võrdlemisel, riigiti on sotsiaalteenuste osutamine erineval tasemel, millest sõltub inimeste heaolu. Lisaks kujutab inimese tervisele ohtu sotsiaalne korratus, näiteks kuritegevus ja terrorism.

Keskkonnategurid

Keskkonnateguritel on antud elamistoimingule laiaulatuslik mõju. Saastumise vältimine on pigem ühiskondlik ülesanne, mille olulisteks sammudeks seejuures on õhu-, joogivee- ja mürareostuse ennetamine ning vältimine. Efektiivseks õnnetusjuhtumite vältimiseks on oluline kõrgel tasemel tervisekasvatus, mis nõuab mitmetasandilisi pingutusi: rakendada tuleb uusi turvameetmeid ja tõhustada seadusi. Nakkuste vältimiseks on oluline vastupanuvõimet suurendada (puhata, treenida, toituda tervislikult), hävitada nakkusallikaid(antibiootikumid, päikesevalgus, soojus, külmumine) ning vaktsineerida. Rasketel juhtudel tuleb haige vahel ka isoleerida. "Tuleõnnetuste vältimiseks" tuleb tuleohutusalaseid teadmisi levitada ja inimeste teadlikkust tõsta.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Turvalise keskkonna säilitamine sõltub nii riiklikest, rahvusvahelistest kui ka individuaalsetest meetmetest. Nende hulka kuuluvad näiteks teadlikkus kohalikest keskkonnaohtudest, isiklikud kulutused turvalisusele kodus, seadusandlus ja riiklikud finantsid.

Söömine ja joomine

Söömine ja joomine on elutähtsad toimingud ning nendele kulub suur osa päevast. Samuti tuleb toitu ja jooki hankida ja valmistada. Teatud juhtudel kasvatatakse seda ise, kuid peamiselt valitakse toit ja jook poest. Peamiselt tegelevad toidu ja joogi valmistamise ja hankimisega naised, kuid aina enam on ka meeste osakaal suurenema hakanud. Palju on tegureid, mis võivad mõjutada seda elamistoimingut ning inimeste reageeringut toidule ja joogile.

Bioloogilised tegurid

Söömise ja joomise bioloogiline põhjus on toitainete hankimine. Eluspüsimiseks vajavad inimesed energiaallikat, mida keha omandab selle elamistoimingu käigus. Toitainete kogus sõltub organismi suurusest ja vanusest. (Roper jt 1999)

Psühholoogilised tegurid

Söömisel ja joomisel on psühholoogiline mõõde. Maitsekalt serveeritud toitu nähes tekivad meeldivad emotsioonid ja vastupidi. Inimese emotsionaalne seisund (nt stress, ärevus, rõõm) võib mõjutada toidu/joogi tarbimise suurenemist või vähenemist. Pikema ajaperioodi vältel võivad need viidata tõsisemale emotsionaalsele häirele, millest on tingitud mitmed haigused, nagu anoreksia, buliimia ja alkoholisõltuvus. (Roper jt 1999)

Sotsiokultuurilised tegurid

Toidul võib olla inimestevahelistes suhetes, kultuuri ja kommete õppimisel suur sotsiaalne tähtsus. Söömine annab võimaluse õppida toidu serveerimist ja pidada sotsiaalseid sündmusi, mille kaudu saab näidata viisakust ja sõbralikkust. Enamikus ühiskondades on söömine ja joomine osa perekondlikust tseremooniatest. Välja on kujunenud ühiskonnad, kus on kindlad söömiskombed ja täpsed reeglid toidu serveerimisel ja tarbimisel. Igal inimesel arenevad välja kindlad tõekspidamised ja hoiakud, mis sõltuvad ühiskonnast ja kultuurist, kus elatakse. (Roper jt 1999)

Keskkonnategurid

Keskkonnategurid võivad mõjutada toiduvalikut, mis sõltuvad näiteks geograafilisest asetusest, ümbritseva maapinna viljakusest, kliimast ja sademetest ning kohalikult kasvatatava toidu hulgast. Arenenud riigid pole niivõrd sõltuvad kohalikust toodangust, sest neis toimib tõhus ekspordi- ja impordivõrk, kuid ⅔ maailmast on sõltuvad omakasvatatud toidust. Olulisel kohal on ka toidu konserveerimine, sügavkülmutamine ja muul viisil säilitamine. Säilitamist mõjutavad lisaks ka kahjurid, kes ainult ei hävita varusid, vaid ka saastavad, tehes võimalikuks toidumürgistuse tekkimise. Toidust olulisem on vesi, mille puhtad mageveevarud on maailmas vähenemas. Söömist ja joomist mõjutab lisaks keskkonna miljöö, kus neid tegevusi tehakse. (Roper jt 1999)

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Pool maailma rahvastikust on näljas, kuna toit pole kõikidele kättesaadav. Maailmas valitseb suur toidupuudus ning sellel on mitmeid põhjusi, näiteks maapinna viljatus, halb seeme, ebapiisavad külvikorrad, maapinna erosioon, poliitiline režiim ja loodusõnnetused. (Roper jt 1999)

Isikliku puhtuse eest hoolitsemine

Isikliku puhtuse eest hoolitsemine on elamistoiming, mille sooritamise viis on indiviiditi erinev. Erinevus on tingitud paljudest teguritest: bioloogilistest, psühholoogilistest, sotsiokultuurilistest, keskkonna- ja poliitilis-majanduslikest.

Bioloogilised tegurid

Bioloogiliste tegurite seas on ka bioloogilised iseärasused, näiteks:

• Naha pigmentatsioon ja üleüldine seisund
• Juuste tüüp ja seisund
• Käte ja küünte puhtus (sh käte pesemisharjumused)
• Suu ja hammaste olukord ning nende puhastamise harjumused

Lisaks füüsilised soolised erinevused (naistel rindade hooldus, menstruatsioon; meestel eesnahk, habemeajamine) ning kantavate riiete/jalanõude stiil/kvaliteet.

Psühholoogilised tegurid

• Sooline erinevus – tüdrukud hoolitsevad tavaliselt rohkem puhtuse ja välimuse eest, poisse on aga sageli vaja suunata
• Emotsionaalne seisund – ekstravertne inimene riietab end meelsamini eredavärvilistesse riietesse, samas kui tagasihoidlikum või depressioonis inimene võib huvi enda välimuse vastu üldse kaotada
• Teadmised – isikliku puhtuse hoidmine nõuab teadmisi sellest, miks on kätepesu või hammaste hooldus oluline
• Intelligentsus – õppimispuudega inimesed on aeglased õppima ning vajavad korduvat õpetamist, et ise enda eest hoolitseda

Sotsiokultuurilised tegurid

Sotsiokultuurilised tegurid sõltuvad eelkõige indiviidi kultuurilisest ning religioossest taustast – mõnes väärtustatakse isiklikku hügieeni kõrgemalt kui teises.

Lisaks eelmainitule kuuluvad sotsiokultuuriliste tegurite hulka:

• Soolised erinevused
• Seksuaalsus
• Emotsionaalse seisundiga seotud standardid
• Teadmised õigetest pesemistehnikatest (sh hammaste ja kätepesu)
• Inimese intelligentsus

Keskkonnategurid

• Pesemisvõimaluste olemasolu kodus – isikliku puhtuse ja riietumise elamistoimingute korralik sooritamine nõuab teatud mugavuste olemasolu koduses keskkonnas
• Temperatuur – sõltuvalt kliimast on inimestel vajadus end pesta erinev
• Töökeskkond – tööstusharudes võivad töötajate nahka ohustada tolm jm vähki tekitavad mõjuained ning dušš on sel juhul üks efektiivsemaid viise naha puhastamiseks.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

• Tavaline kuuma vee kättesaadavus – käib peamiselt väiksemate sissetulekutega inimgruppide kohta, kelle hulka kuuluvad ka pensionärid ja töötud.
• Ennetav hammaste hooldus ja raviteenused inimestele, kes pole võimelised neid endale lubama.
• Indiviidi tasemel määrab ära isiklik sissetulek selle rahamäära mida kulutada hügieeni põhivajadustele. Olenevalt sissetulekust pööratakse rohkem või vähem tähelepanu välimusele või tervishoiu põhivajaduste rahuldamisele.

Töötamine ja mängimine

Töötamine ja mängimine on eluliselt tähtsad toimingud, millele kulub peaaegu kogu päev. "Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. "Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese "mitte töist " tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide . Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, harrastused, sport ja lõdvestumine/puhkus.

Bioloogilised tegurid

Bioloogilisteks teguriteks on kehaehitus ja tervis ja füüsilised talitlushäired.

Psühholoogilised tegurid

Indiviidi intellektuaalsele ja emotsionaalsele arengule ning isiksuse kui terviku arengule aitab kaasa lapsepõlves mängimine ja täiskasvanueas produktiivne töö. Töötamise ja mängimise harjumusi ja eelistusi võivad mõjutada erinevad psühholoogilised tegurid. Nendeks on näiteks stress, koondamine ja pensionile minek, tööpuudumine, intelligentsi tase ja enesedistsipliin.

Sotsiokultuurilised tegurid

Nendeks on religioon, ühiskonna struktuur, vägivald tööl, sotsiaalne klass ja amet.

Keskkonnategurid

Et töökohad oleks tervisesõbralikud kohustab seadusandlus tööandjaid kaitsma oma töökoha tervist ning ohutust ja nõuab töötegijatelt tööohutusreeglite täitmist. Keskkonnateguriteks on müra ja temperatuuri kontrollimine, tervis ja ohutus, töökeskkonda käsitlev seadusandlus, vaba aeg ja keskkond, "haige hoone" sündroom.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Nendeks on töötervishoiuteenused, puude ja tööga kohanemine, muutunud suhtumine töösse, vaba aja ja harrastuste finantseerimine, töö industriaalühiskonnas ning selles osutatavate teenuste finantseerimine.

Liikumine

Liikumisvõime on eluslooduse omadus ning oma keha vaba liigutamine on vajalik ja väga hinnatud inimtegevus. Samuti sisaldab liikumist hingamine, söömine, joomine, mängimine ja paljud muud tegevused. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad. (Roper jt 1999)

Bioloogilised tegurid

Füüsilise aktiivsuse ilmutamisega seotud oskuste omandamiseks on eluliselt vajalik lihas-luukondliku süsteemi ja paljude teiste süsteemide täielik talitlus. Selle mõistmiseks on abi teatud füüsikalistest printsiipidest:

• Kokkutõmme ja lõtvumine - tervel inimesel on lihaskiud toonuses, mis tagab valmisoleku kohesteks sujuvateks liigutusteks. Lihaste kokkutõmme tekitab soovitud liikumise.
• Tõstejõud - kangiprintsiibi kasutamine suurendab inimese tõstmis-, liigutamis- ja käsitsemisjõudu. Näiteks kui kaks last on üheraskused ja samal kaugusel kiige keskpunktist, on kiik tasakaalus. Kui aga üks lastest nihkub kiigelaua otsale, liigub temapoolne kiigeots maa raskusjõu toimel allapoole ning lapsel on kiigelauda kangina kasutades kaaslast palju lihtsam kõrgele tõsta kui ainult oma käsi kasutades.
• Raskusjõu seadus - Igal objektil on raskuskese (inimestel umbes teise nimmelüli kõrgusel) ning on võimalik tõmmata kujutletav joon raskuskesemest eseme toetuspinna keskpunkti. Mida laiem on toetusalus ja madalam raskuskese, seda stabiilsem on ese. Näiteks kõndimaõppimisel ajab väikelaps jalad harki, et tema toetusalus oleks laiem. (Roper jt 1999)

Psühholoogilised tegurid

Inimesed kasutavad füüsilist aktiivsust emotsioonide väljaelamiseks väga erinevatel põhjustel. Paljud ütlevad, et teevad seda nn "auru välja laskmiseks", teised räägivad, et liikumine on neile puhkuseks ja lõdvestuseks. Esmased liikumise oskused algavad juba väikelapse eas kodus, kus on oluline luua lapsele turvaline ning vaba keskkond liikumiseks. Lapsele on ümbritseva keskkonna tundmaõppimine äärmiselt oluline ning selle puudumine võib mõjutada tema võimet täiskasvanuna tõhusalt ühiskonnas läbi lüüa. (Roper jt 1999)

Sotsiokultuurilised tegurid

Töökohast sõltub palju, milline on inimese füüsiline aktiivsus. Inimesed, kes töötavad ehitustel, kaevandustes ja taludes omavad suuremat füüsilist koormust, kui istuva tööviisiga inimesed. Seetõttu peavad istuva tööviisiga inimesed oma vaba aega aktiivsemalt kasutama. Vaba aja harrastuste kui ka töö osas determineerivad majanduslik seisund ja sotsiaalne klass. Sellest sõltub, kuidas inimene liikleb: käib jala, kasutab ühistransporti, sõidab oma auto või lennukiga. Tänapäeval on suur probleem, et tänu mehhaniseerimise kasvule on inimesed vähem aktiivsed. Sellest tulenevad järgmised terviseprobleemid: kõrgvererõhk, südame-veresoonkonna haigused ja ülekaalulisus. (Roper jt 1999)

Keskkonna tegurid

Elukohast sõltuvad palju inimeste liikumisvõimalused. Näiteks kui vanainimene, kellel on liikumisraskused, elab kolmandal korrusel ja majas pole lifti, siis see on põhjus, miks vanainimene iga päev väljas ei käi. Väikeste laste puhul, kes elavad kõrgelamus, sõltub väljas käimine nende vanematest. Maja taga võib olla väga hea mänguväljak, kuid kui vanematel pole aega lapsega sinna minna, siis võib laps seda ainult aknast vaadata. Kindlasti ei tohi unustada kliimat, sest ka sellel on mõju inimeste liikumisele. Ilmast sõltub, milliste tegevustega inimesed saavad tegeleda. Kui on väga kuum päev, siis tihti eelistatakse jooksmise asemal ujuma minna. (Roper jt 1999)

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Majanduslikud tegurid mõjutavad liikumisvõimalusi. Suurlinnadel on slummid ja vaestekvartalid, mille ümbrus on sageli halvasti valgustatud ja korrastatud. Seetõttu on seal füüsilise aktiivsusega tegelemiseks piiratud võimalused, see kehtib eriti laste puhul. Linnavalitsuste ja linnaosade valitsuste suhtumine spordiväljakute ja -rajatiste, parkide, puhkealade, ujumisbasseinide, mänguväljakute ja vaba aja keskuste asutamisesse on väga erinev, kuigi nendest rajatistest sõltuvad oluliselt rahvastiku füüsilise aktiivsusega seotud harjumused. Kohalikud omavalitsused vastutavad kõnniteede eest, et jalakäijatel oleks võimalik turvaliselt liigelda. (Roper jt 1999)

Seksuaalsuse väljendamine

Seksuaalsuse väljendamise elamistoiming on üks kaheteistkümnest elamistoimingust Roperi-Logani-Tierney õendusmudelis. Seksuaalsus on oluline osa inimeste eneseväljendusest ja iseloomust. Sooline identiteet mängib suurt rolli inimese mina-pildis ja selles, kuidas teised teda näevad. Seksuaalsust on võimalik väljendada erinevatel ühiskonnas väljakujunenud viisidel, nt riided, aksessuaarid, parfüümid, kosmeetika. Erinevates kultuuriruumides võib see norm märkimisväärselt kõikuda.

Bioloogilised tegurid

Bioloogilisteks teguriteks on erisus keha ehituses, millised suguelundid inimestel on, milliseid hormoone kehas toodetakse, millised muutused tulevad puberteedieas (meestel habe, naistel menstruaaltsükkel) ja soojätkamises olev roll (viljastumine, munarakk, seemnerakk).

Intelligents

Teatud intelligentsitase on vajalik, et tulla toime murdeea muutustega, mõista erinevate soode vahelisi intiimsuhteid ja et saada hakkama pere loomisega ja üldise perekonnaeluga. Vähemintelligentsetele inimestele tekitavad eelnimetatud tegevuste täitmine raskusi.

Hoiakud

Seksuaalsuse väljendamise hoiakud kujunevad välja varajastel eluaastatel. Selles mängivad suurt rolli vanemate suhtumine seksuaalkasvatusse, mille tagajärjel kujunevad lapsel välja kas negatiivsed või positiivseid hoiakud.

Seksuaalne sättumus

Seksuaalseid sättumusi on mitmeid ning vaatamata ühiskondlikule survele omab iga isiksus oma sättumuse väljendamise üle täielikku kontrolli. Ion veel peetud normaalseks heteroseksuaalsust, kuid enam vabamalt väljendavad end ka muu sättumusega inimesed, eeskätt homoseksuaalid.

Sotsiokultuursed tegurid

Sotsiokultuuriliste tegurite alla kuuluvad suhtlemine, kultuurilised iseärasused ja tavad. Veel on sotsiokultuuriliseks teguriks see, kas käitumist peetakse naiselikuks või mehelikuks. Tähtsust omab ka vanus, sellest tingitud vahekordade sagedus (vananedes harveneb), seksuaalne sättumus ja selle vastuvõetavus või eemalelükatus.

Keskkonnategurid

Antud elamistoimingut mõjutavaid tegureid võib käsitleda kodu, kooli ja töökeskkonna mõistete abil.

Mõjud kodus väljenduvad näiteks lapsele mänguasjade andmisega, mis omakorda annavad lapsele võimaluse mehelikkuse ja naiselikkuse väljendamiseks. Samuti on kodu tihedalt seotud seksuaalsuse elamistoiminguga, kuna just seal saavad inimesed end intiimselt ja privaatselt tunda.

Mõjud koolis võivad lapse seksuaalsele arengule anda nii positiivset kui ka negatiivset mõju (nt lastele antav info seksi, seksuaalsuse ja seksuaaltervise kohta).

Mõjud töökeskkonnas kujutavad endast näiteks seksuaalset ahistamist töökohal (ja sellega kaasnevaid psühholoogilisi probleeme ja traumasid).

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Seksuaalsus on tihedalt seotud ka poliitika, majanduse (nii individuaalse majandusliku olukorra kui riikliku majandusega) ning seadusandluse ja eetikaga. Poliitilis-majanduslikud tegurid mõjutavad tugevalt antud elamistoimingut. Majanduslike tegurite all peetakse silmas nii individuaalset majanduslikku seisundit (näiteks võimalus osta moodsaid riideid, mis suurendavad seksuaalset ligitõmbavust) kui ka rahvamajanduse muid tasemeid. Näiteks hoitakse suuremates maades ülerahvastust kontrolli all tasuta steriliseerimisoperatsioonidega või rasestumisvastaste vahendite kättesaadavusega.

Magamine

Magamine on elamistoiming, kui inimene talletab ja taastab oma enerigat. Magamine on elu üks osa, ilma milleta inimene elada ei saaks, sest muidu ei oleks inimesel energiat ega elujõudu. Magamise ajal võimaldab kehal kõige paremini puhata, kuid organismi süsteemid jätkavad funktsioneerimist.

Bioloogilised tegurid

Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid ja omakorda magamist/ärkveloleku rütm mõjutab inimorganismi biokeemiat ja füsioloogiat.

• Ööpäevased rütmid
• Füsioloogiliste funktsioonide tsükkel
• Südamelöökide sagedus
• Ainevahetuse intensiivsus
• Füüsiline aktiivsus
• Ajuripats eritab magades rohkem kasvuhormooni, kui olla füüsiliselt aktiivne enne magamist.
• Toit ja jook mõjutavad und
• Norskamine võib viia patoloogilistele seisunditele

Psühholoogilised tegurid

• Inimese psühholoogiline seisund mõjutab une kvaliteeti.
• Psühholoogiliselt mõjutab magamist meeleolu, ängistus, unenäod, ning sellega seotud arusaamad.
• Tihti peale, kui inimesel on stress võivad tekkida tal unehäired. Tavaliselt kippuvad mure ja ängistus und rohkem segama kui erutus või depressioon.
• Sageli on inimesed, kes on mures ja rahulolematud oma päevase eluga, mures ja rahulolematud ka oma öise unega.

Sotsiokultuurilised tegurid

• Sotsiokultuurilised tegurid, mis mõjutavad magamist on magamisruum, voodi/voodiriiete tüüp, oma/ühine voodi, uinutite kasutamine.
• Lääne kultuuri magatakse tavaliselt põranda-pinnast kõrgemale tõstetud voodis, Jaapanis põrandal, teatud etnilised grupid magavad aga väljas maapinnal, telgis või ripkiiges.
• Lääne kultuuris magavad abikaasad või elukaaslased tavaliselt koos, muud inimesed magavad üksinda.

Keskkonnategurid

• Keskkonnategurid, mis mõjutavad und on turvalisus, müra, sobiv temperatuur.
• Uni tuleb paremini tuttavas kohas, kus võiks olla enam-vähem jahe, vaikne ja pime.

Poliitilis-majanduslikud tegurid

• Poliitilis-majanduslikud tegurid, mis mõjutavad meie und on elamistingimused, ülerahvastus, kodutus, vahetustega tööd ja lisatöötunnid.
• Inimesel on parem uni, kui on turvaline koht, kuhu ta võib alati tulla(kodu).

Kirjandus

• Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. 1999.