Rootsi Wismar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rootsi Wismar
Svenska Wismar
Schwedisch Wismar
1648–1903
Naval Ensign of Sweden.svg Wappen Wismar.svg
Rootsi lipp Wismari vapp
Swedish Wismar.png
Rootsi Wismari (oranž) Rootsi impeeriumi osana aastal 1658
Valitsusvorm Vürstiriik
Rootsi dominioon
Saksa-Rooma riigi läänivaldus
Osa Rootsi kuningriik
Hertsog Kristiina (esimene)
Hertsog Oscar II (viimane)
Pealinn Wismar
Religioon Luterlus
Ajalugu
 –Vestfaali rahu
 –Pantimine Mecklenburg-Schwerinile
 –Rootsi loobumine nõudest

24. oktoober 1648
1803

1903
Peamised keeled alamsaksa/saksa
rootsi
Eelnev riik Mecklenburg-Güstrow
Järgnev riik Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkond

Rootsi Wismar oli aastatel 1630 kuni 1815 Rootsi dominioon, mis vastas ligikaudu tänapäevastele Wismari linna piiridele. Lisaks Wismari linnale käisid Rootsi Wismari alla eksklaavidena ka Mecklenburgi piirkonnas asunud Neuklosteri linn ja Poeli saar. Endine hansalinn Wismar asub Läänemere rannikul tänapäeva Saksamaal.

Erinevalt teistest Rootsi aladest ei olnud Rootsi Wismaris ametis mitte kindralkuberner, vaid lihtsalt kuberner.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varajane ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi-Poola sõja ja Kolmekümneaastase sõja järel kontrollis Rootsi ulatuslikku osa Läänemere lõunarannikust, seahulgas Pommerit ja osasid Liivimaast ning Preisimaast. Rootsi okupeeris Wismari esimest korda 1628. aastal ja sõjaline okupatsioon muudeti täielikuks valitsemiseks Augsburgi rahuga.[1]

Peale seda kui Wismaris asuvas Fürstenhofi nime kandvas hoones seati sisse kuninglik Wismari tribunal (Wismarska tribunalet), sai linnast kiiresti kõigi Rootsi Saksamaa aladel asunud valduste administratiivne keskus. See tegi vajalikuks Wismari kaitserajatiste ülesehitamise ja seda tööd määrati juhtima feldmarssal Erik Dahlbergh.[1] Tööde tulemuseks olid täiesti kinnised kaitsevallidega kaitserajatised, mis moodustasid tõhusa igakülgse kaitsesüsteemi - süsteemi, mis vastas tollal kõige uuematele nõuetele ja mida seetõttu täiustati suure efektiivsusega. Säilinud on nende kindlustuste riismeid ja seda muuhulgas linna Lindengarten'i nime kandvas osas, vana Wismari müürist idas.

Aastast 1654 moodustasid mainitud kaks eksklaavi (Neuklosteri linn ja Poeli saar) osa kuninganna Kristiina elatusmaadest (underhållsländer).

Põhjasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1700-1721 peetud Põhjasõja ajal okupeeris Wismari Taani, Preisi ja Hannoveri vägedest koosnev koalitsioon. Selle tulemuseks oli linna üksikasjaliku kaitsesüsteemi hävitamine. Peale seda kui Fredriksborgi rahu Taani-Norra ja Rootsi vahelise sõja lõpetas, läks Wismar taas Rootsi kontrolli alla. Ent kuna Rootsi oli kaotanud mitu selle lähedal asuvat valdust (nagu Bremen-Verden) oma rivaalidele, hakkas Wismari tähtsus langema, kuna sellest sai suurema keskuse asemel pigem Rootsi eelpost.

Rootsi valitsemise lõpp[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1803 pantis Rootsi nii Wismari linna kui ka Wismari piirkonna muud Rootsi valitsemise all olnud alad 1,258 miljoni riigitaalri eest Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnale, jättes endale siiski väljaostmise õiguse peale 100 aasta möödumist. Sellest Rootsi õigusest tulenevalt ei olnud Wismar Mecklenburgi maapäeval esindatud kuni aastani 1897. Aastal 1903 ütles Rootsi lõpuks oma nõuetest linnale lahti.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Wismari keskuses asuv hoone Alter Schwede ("Vana rootslane")

Mitmed Wismari kõige omanäolisemad hooned ehitati just ajal, mil piirkond kuulus Rootsile. Rootsi ehitusstiilid segunesid meetoditega, mis olid valdavad ajal, mil linn kuulus Hansa Liitu, et luua Saksamaa ja Poola Läänemere rannikule ainulaadne arhitektuuriline motiiv. Tänu sellele, et säilinud on nii Hansa Liidu kui Rootsi valitsemise aegset arhitektuuri (tellisgootikat), on Wismari ja Stralsundi linnad kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Swedish era - Zwei Städte - Ein Erbe". Wismar-stralsund.de. Vaadatud 2013-01-30. 
  2. "Historic Centres of Stralsund and Wismar - UNESCO World Heritage Centre". Whc.unesco.org. Vaadatud 2013-01-30.