Roman Ott

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Roman Ott (27. mai 1917 Tallinn30. juuni 1995 Tallinn) oli Eesti keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Ott oli raamatupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1936 Tartu Poeglaste Gümnaasiumi, 1947 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) keemia-mäeteaduskonna keemiainsenerina, tehnikakandidaat (1957, TPI), väitekiri "Silikaltsiidi korrosiooni uurimine". Oli 1947–67 TPI laborant ning anorgaanilise ja orgaanilise keemia labori assistent, 1967–82 analüütilise ja anorgaanilise keemia õppejõud, aastast 1967 dotsent. Peamised loengukursused anorgaanilisest ja analüütilisest keemiast.[1]

Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: keskkonnakaitse, raskmetallide, eriti elavhõbeda levik ja dünaamika looduses. Avaldanud töid ka põlevkiviõli ümbertöötamisest ja turba kasutamisest nafta kõrvaldamiseks veekogudest, samuti keemiaõpikuid. Esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Rootsis ja Taanis. 1976 osales uurimislaeval "Musson" NSVL-Rootsi ühises keemiaalases uurimisekspeditsioonis Läänemerel. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni ja Eesti Keemia Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1950, kollektiivis). 75 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaltsiumglükonaadi valmistamisest elektrooksüdatsioonil (kaasautor). // Teaduslik-tehniline kogumik 9 (1948)
  • Üldise keemia ülesannete kogu (kaasautorid A. Piksarv, E. Talts). Tallinn, 1961, 2. trükk 1969, 3. trükk 1983
  • Praktilisi töid üldises keemias (kaasautor). Tallinn, 1963
  • Kvalitatiivse poolmikroanalüüsi praktikumi juhend (kaasautor). Tallinn, 1965, 2. trükk 1968
  • Mercury in the Southern Part of the Gulf of Finland (kaasautor). // Finnish Marine Res. 247 (1980)
  • Heavy metals in some Estonian lake sediments (kaasautor). // Environmental contamination. Proc. Conf. Morges, Switzerland, 1992

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa Juta Ott oli õpetaja. Tema lapselaps on filosoof Margus Ott.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Kalmistute register HAUDI

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tallinn, 1986, 272, 275–276, 437, 497
  • Hödrejärv, H. Heinrich Vilboki ja Roman Otti teaduslik ja pedagoogiline tegevus. // Insenerikultuur Eestis 3. Tallinn, 1997, 43–49
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.