Roman Kuul

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Roman Kuul VR II/3 (26. veebruar 1897 Tallinn30. juuni 1962 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (major).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Roman Kuul sündis Tallinnas mereväe üleajateenija perekonnas. Tema isa töötas "Russalka" mälestussamba valvurina. Töötas Tallinna Laevaühisuses mehaanikuna ja elektrijaamas montöörina. Lõpetas Tallinna Peetri reaalkooli.

Astus 19. märtsil 1916 vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, oli algul tagavara ratsapolgus, siis määrati 20. Soome tragunipolku. Võttis osa lahinguist Saksa vägede vastu Riia rindel, sai haavata. 1917. aastal komandeeriti Gattšina asunud Põhjarinde lipnikekooli õppima, kuid ei jõudnud seda lõpetada. Kuulus 1917. aasta novembris Talvepalee kaitsemeeskonda. Peale revolutsiooni tuli Eestisse ning asus teenima Eesti ratsapolgu II eskadronis vahtmeistrina.

15. novembrist 1918 asus uuesti teenima Eesti Rahvaväe ratsapolgus, Vabadussõja puhkedes läks üle soomusrongile nr. 1. Osales lahinguis Punaarmee vastu Viru rindel ja Lõuna-Eestis ning Bermondt-Avalovi vägede vastu Lätimaal. Sai 1918. aastal Lehtse all haavata. 1919. aasta aprillist oli ohvitseri asetäitja ja sama aasta mais läkitati ta sõjakooli. 1919. aasta augustis lõpetas sõjakooli esimese sõjaaegse jalaväeohvitseride kursuse ning ülendati lipnikuks. Teenis mitmel pool Eesti sõjaväes, olles lõpuks vaheldumisi soomusautode Pisuhänd ja Tasuja ülem. 1921. aasta märtsis vabastati teenistusest.

28. jaanuaril 1919 Sangaste lahingus soomusrongi „Kapten Irv“ ohvitseri asetäitjana ülesnäidatud vapruse eest annetati talle II liigi 3. järgu Vabadusrist. Lisaks sai ta autasuks Harjumaal Saue vallas Koidu talu, mille ta 1926. aastal ära müüs.

Töötas demobiliseerumise järel Tallinna Laevaühisuses mehaanikuna. 29. augustil 1924 astus uuesti tegevteenistusse ja asus õppima Lennuväerügemendi õppejaoskonnas lendurite kursusel. Lõpetas kursuse 20. juulil 1925 ning kinnitati sõjaväelenduri kutses.

Alates 10. septembrist 1925 oli ta eskadrilli nr. 2 pommituslennukite salga ülem. Teenis lennuväes mitmetel teenistuskohtadel. 1930. aastal määrati Üksiku lennuväedivisjoni nr. 2 II salga ülemaks. 1939. aasta veebruarist oli Lennukoolis, kus täitis lennuväljaõppe jaoskonna ülema kohustusi.

Kui Eesti 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeriti, siis tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida Punaarmee koosseisus olevaks 22. territoriaalseks laskurkorpuseks. Roman Kuul määrati teenima 180. Eesti Laskurdiviisi 21. laskurpolku. Samal ajal oli ta üks Eesti lennukooli likvideerija, laskurpolku teenistusse asudes sai temast varustuslao ülem.

1941. aasta suvel viidi ta koos väeosaga Venemaale, territoriaalse korpuse likvideerimise järel asus teenima 7. Eesti Laskurdiviisi, kus oli algul 27. laskurpolgu sõjalis-tehnilise osakonna ülem, hiljem 396. Kaardiväe laskurpolgu ülema abi. Osales polgu kõigis lahinguis Saksa vägede vastu.

1946. aasta veebruarist oli mehhaniseerimisvalitsuse vaneminsener Tallinnas. Seejärel Eesti NSV põllumajandusministeeriumi varustuskontori juhataja. 1950.–1951. aastani töötas Paide masinatraktorijaama juhatajana. Roman Kuul oli aastail 1946–1951 NLKP liige, 1951. aastal aga vabastati oma ametikohalt ning heideti ka parteist välja. Süüdistati partei petmises, kuna ta olevat varjanud oma nõukogudevastast tegevust minevikus.

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]