Rohtla-soomusloom

Allikas: Vikipeedia
Rohtla-soomusloom

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Soomusloomalised Pholidota
Sugukond Soomusloomlased Manidae
Perekond Soomusloom Manis
Liik Rohtla-soomusloom
Binaarne nimetus
Manis temminckii
Smuts, 1832
Sünonüümid

Smutsia temminckii

Topis

Rohtla-soomusloom (Manis temminckii) on soomusloomalaste sugukonda soomuslooma perekonda kuuluv imetaja.

Rohtla-soomusloom elab Lõuna- ja Ida-Aafrika savannides [2]. Aafrikas elab 4 liiki soomusloomi, aga Ida- ja Lõuna-Aafrikas üksnes rohtla-soomusloom.

Tema tüvepikkus on ligi 50 cm, saba pikkus 35 cm [2]. Tal on ebaproportsionaalselt väike pea, väikesed esikäpad ja võimsad tagakäpad. Tal on võimsad küünised, mida vajab sipelga- ja termiidipesade lõhkumiseks.

Rohtla-soomuslooma kere on kaetud suurte soomustega [2]. Neid ei ole tal ainult kõhul. Hädaohu korral rullib ta end kokku kõvaks palliks, mida inimene ei suuda lahti kangutada. Soomusloom võib vaenlasi ka sabaga lüüa. Kui ta keras ei ole, pole sabasoomused päris üksteise vastas. Sabasoomused on teravad ja kui loom sabaga virutab, siis ta nagu lööks mitmekümne noaga.

Ta liigub mööda maapinda ja on öise eluviisiga [2]. Ta on üksnes maismaa-elanik. Üldiselt on ta aeglane loom. Käib ta neljal jalal, toetudes mitte esijalgade peopesadele, vaid sõrmenukkidele, et mitte oma väärtuslikke küüsi murda. Kui on vaja kiiremini liikuda, jookseb ta tagajalgadel, hoides sabaga tasakaalu. Joostes võib ta arendada kiirust 3,5–6 km/h, mis ei ületa inimese kõndimise kiirust.

Ta sööb peamiselt sipelgaid ja termiite. Selleks on ta hästi kohastunud. Tal on väga pikk, kuni poole meetri pikkune kleepuv keel, mis tavaliselt on tema suus olevas taskus. Soomuslooma sülg meelitab putukaid ligi.

Rohtla-soomusloom suudab endale ka ise uru kaevata, aga ta eelistab elada tüügassea või tuhniku kasutamata koopas või lihtsalt lamada tihedas taimestikus. See, et tal ei ole kindlat elupaika, teeb tema jälgimise veelgi raskemaks.

Emane toob ilmale korraga ühe poja. Kaksikuid on väga harva.

Praegu peetakse teda ohualtiks liigiks, kuna hoolimata tema laiast levikualast on liigi arvukus salakaubanduse tõttu vähenemas.

Rohtla-soomuslooma kirjeldati teaduslikult esimest korda 1832. Siis anti talle ka teaduslik nimi. Selle sai ta hollandi zooloogi Coenraad Jacob Temmincki järgi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pietersen, D., Jansen, R., Connelly, E. (2019). Manis temminckii. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Loomade elu", 7. kd., lk. 101