Robert Putnam

Allikas: Vikipeedia
Robert Putnam, 2006

Robert David Putnam (sündinud 9. jaanuaril 1941, Rochesteris New Yorgi osariigis) on USA politoloog, avaliku poliitika professor Harvardi Ülikooli John F. Kennedy Koolis. [1]

Putnam töötas välja mõjuka kahe mängutaseme (ingl.k. two-level game) teooria, mis eeldab, et rahvusvahelised kokkulepped on edukad ainult juhul, kui nende tulemus toob positiivset mõju ka riigi siseelule. Ta on üks tuntumaid sotsiaalse kapitali temaatika käsitlejaid, samuti on ta uurinud palju kodanikuühiskonda ja selle probleeme. Tema kõige kuulsam (ja vastuoluliseim) töö, Bowling Alone, kus ta väidab, et alates 1960-ndatest on Ameerika Ühendriigid läbielanud ennenägematu sotsiaalse, kodaniku ja poliitilise krahhi, millel on tõsised negatiivsed tagajärjed. [2]

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on üles kasvanud Port Clinton, Ohios. Ema oli kooliõpetaja ja isa ehitaja. Tema enda sõnade järgi oli Port Clinton „küllaltki tähelepandamatu“, kuid „hea koht, kus üles kasvada“. Nagu enamik teismelisi 1950-ndatel Ameerika väikelinnades leidis ta enda elu olevat pärssiva. Ta pere oli mõõdukas vabariiklane ja metodist, aga tema enda vaated ei kujunenud samaks.

1963. aastal lõpetas ta kiitusega Swarthmore’i Kolledži, Philadelphias. Seal tutvus ta ka oma tulevase abikaasaga, Rosemaryga. Abielu ajal vahetas Robert oma usku judaismile, mida tutvustas talle ta naine. Ta õppima ka Balliol Kolledžis, Oxfordis, kus ta veetis palju aega David Butleri ja Donalt Stokesiga. Ta sai 1965. aastal magistrikraadi Yale’is ja 1970. aastal doktorikraadi.

Peale lõpetamist 1975. aastal ühines ta Michigani Ülikooliga, kus temast sai täiskohaga politoloogia professor. 1979. aastal läks ta Harvardi, kus temast sai valitsuse professor, seal oli ta ka 1984–1988 osakonna juhataja. 1989. aastal määrati ta Kennedy Kooli dekaaniks. Nüüd ta on avaliku poliitika professor Harvardi Ülikoolis. [3]

Akadeemiline tee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on USA Riikliku Teaduse Akadeemia, Briti Akadeemia, Ameerika Filosoofia Ühiskonna ja Ameerika Kunstide ja Teaduse akadeemia liige, endine Ameerika Politoloogia Ühenduse president. Ta sai 2006. aastal Skytte Auhinna ja on teeninud nõuandjana presidente ning rahvuslikke liidreid üle terve maailma.

Putnam on töötanud koos järgmiste kuulsate inimestega: Bill ja Hillary Clinton, Barack Obama, George W.Bush, Briti peaminister Tony Blair ja Gordon Brown, Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Iirimaa peaministri Bertie Ahern. Lisaks veel paljude teiste rahvuslike liidrite ja aktivistidega üle kogu maailma. Ta asutas Saguaro Seminari, et tuua kokku juhtivad mõtlejad ja praktikud üle terve Ameerika, et arendada teostatavaid ideid kodanikuühiskonna uuendamiseks. Tema varasem töö sisaldab uurimistöid poliitilisest eliidist, Itaalia poliitikast ja globalisatsioonist. [4]


Ta on kirjutanud rohkem kui tosin raamatut, kaasaarvatud Bowling Alone ja Making Democracy Work, mõlemad on muu hulgas kõige rohkem tsiteeritud publikatsioonid viimase poole sajandi jooksul. Londoni Sunday Times nimetanud teda „kõige mõjukamaks akadeemikuks tänapäeval“.

Putnami viimane raamat, American Grace: How Religion Divides and Unites Us, mille kaasautoriteks oli David Campbell, keskendub religiooni rollile Ameerika avalikus elus. Aluseks võeti 2 kõige laiahaardelisemat rahvuslikku küsitlust, mis üldse on läbi viidud religiooni ja ühiskonna seotusest. See raamat oli 2011. aastal Ameerika Politoloogia Ühenduse Woodrow Wilsoni Sihtasutuse Auhinna võitja, kui parim raamat teemal valitsus, poliitika või rahvusvaheliste suhted.

Hetkel töötab ta 4 projekti kallal:[5]

  • religioon kaasaegses Suubritannias ja Ameerikas;
  • immigratsioon, etniline mitmekesisus ja sotsiaalne sidusus;
  • töökoha mõju peredele ja kogukondadele;
  • kasvava klassi ebavõrdus Ameerika noorte seas.

Sotsiaalne kapital[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sotsiaalne kapital

Sotsiaalne kapital on kui kollektiivne ressurss, mis tähistab usaldust, ühiseid norme ja võrgustikke, mille olemasolul on ühiskond või kogukond valmis tegutsema ühiselt oma ühiselu korraldamisel ja ühiste eesmärkide saavutamisel[6]. Putnam on kasutanud sotsiaalse kapitali näitajatena muu hulgas kodanikeühenduste arvukust, ajalehtede lugemisaktiivsust ning osalemist rahvahääletustel[7].

Oma uurimuses "Making Democracy Work" võrdles ta kohalike omavalitsuste tööd Lõuna- ja Põhja-Itaalias, leides nende vahel suuri erinevusi, mida Putnam seletas põhjaitaallaste suurema sotsiaalse kapitaliga[8]. Põhjaitaallased olid harjunud juba ammu koostööd tegema horisontaalsetes (s.t võrdsete inimeste vahelised ja hajusad) võrgustikus[9].

Kuid vastukaaluks Lõunas oli aga veel tüüpiline, et inimesed korraldasid oma asju hierarhilistele, ülevalt-alla suhetele toetudes[10]. Spontaanset, ideepõhist koostööd, mis oli põhjas olemas, nappis[11]. Seetõttu olid ka valitsusasutused aeglasemad ja vähem innovaatilised[12].

Putnam järeldas, et kõrge sotsiaalse kapitaliga ühiskondades on valitsusasutuste töö üldiselt tõhusam ja majandusareng soodsam kui nendes, kus seda on vähem[13].

Sotsiaalse kapitali mõiste kasutamist regionaalse majandusliku ebavõrdsuse seletamisel on kritiseeritud, kuna majandusarengu peamised takistused on tihti sellised, mida ühiskonnaliikmed ei suuda mõjutada ka omavahel koostööd tehes[14]. Sotsiaalse kapitali areng on ka ise omakorda mõjutatud poliitikast ja majandusest, mistõttu võivad tekkida nii nõiaringid kui ka positiivselt ennast võimendavad arenguprotsessid[15].

Kuid siiski arvab Putnam, et koostöös peitub edu ja heaolu võti[16]. Kui inimeste vaheline koostöö viib soovitud tulemusteni, kasvab nii inimeste heaolu kui ka nende soov edaspidigi koostööd teha [17].

Omavaheline suhtlus aitab inimestel üles ehitada kogukondi, pühendades ennast üksteisele on võimalik üles ehitada sotsiaalset võrgustikku[18]?. Kuulumisvajadus ja sotsiaalse võrgustiku kogemus võib tuua inimestele palju kasu. [19]

Seos Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aastal toimus Tallinnas Avatud Ühiskonna XI Foorum, mille peaesineja olid Robert Putnam. Foorum keskendus teemale – mis on sotsiaalne kapital ning miks on see oluline. Putnam võrdles oma ettekandes sotsiaalset, füüsilist ja inimkapitali.[20]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitud akadeemiatesse ja õpetatud seltsidesse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Robert Putnami CV, viimati vaadatud 10.05.2012
  2. Wikipedia, viimati vaadatud 10.05.2012
  3. The Encyclopaedia of Informal Education, viimati vaadatud 10.05.2012
  4. Harvard University. Department of Goverment, viimati vaadatud 10.05.2012
  5. Harvard Kennedy School, viimati vaadatud 10.05.2012
  6. [1] (vaadatud 30.06.2012
  7. [2] (vaadatud 30.06.2012
  8. [3] (vaadatud 30.06.2012
  9. [4] (vaadatud 30.06.2012
  10. [5] (vaadatud 30.06.2012
  11. [6] (vaadatud 30.06.2012
  12. [7] (vaadatud 30.06.2012
  13. [8] (vaadatud 30.06.2012
  14. [9] (vaadatud 30.06.2012
  15. [10] (vaadatud 30.06.2012
  16. Robert Putnam, social capital and civic community, viimati vaadatud 10.05.2012
  17. "Mis on sotsiaalne kapital?" Bioneer, viimati vaadatud 10.05.2012
  18. Robert Putnam, social capital and civic community, viimati vaadatud 10.05.2012
  19. Robert Putnam, social capital and civic community, viimati vaadatud 10.05.2012
  20. "Professor Robert D. Putnam: sotsiaalse kapitali suurendamiseks tuleb luua sildu" Roheline Värav, 8. juuni 2006, viimati vaadatud 10.05.2012

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]