Robert Planquette

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jean Robert Planquette (31. juuli 1848 Pariis28. jaanuar 1903 Pariis) oli Prantsuse helilooja.

Ta komponeeris 22 operetti, sõjaväemuusikat ja lööklaule. Rahvusvaheliselt tuntud populaarse opereti "Les cloches de Corneville" ("Corneville'i kellad") järgi.

Robert Planquette enne 1903

Õpingud[muuda | muuda lähteteksti]

Laulja poeg. Õppis majandusraskuste tõttu vaid lühikest aega aega Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja kontrapunkti ning harmooniat Jules Duparto juures. Sai üliõpilasena 1867 esimese auhinna solfedžoalase töö ning 1868 teise preemia klaverimängu eest. Tähelepanu äratas ka tema militaarlaul "Le Régiment de Sambre-et-Meuse" (1867). Pärast konservatooriumist lahkumist teenis elatist romansside, laulude ja kabareelugude kirjutajana ning klaverimängija ja lauljana (tenor) Pariisi kohvikutes. Oli hea muusikapalade arranžeerija.

Operetihelilooja[muuda | muuda lähteteksti]

Jacques Offenbachi eestvedamisel puhkenud operetivaimustuse kõrglainel alustas 1872. aastal ühevaatuseliste operettide komponeerimisega Eldorado Music Hallile ja Délassements-Comique Théâtrele. Suurim edu saabus 1877 operetiga "Les cloches de Corneville" ("Corneville'i kellad"), mida mängiti Folies Dramatique Théâtres 408 korda, samuti mitmel pool välismaal. See teos on jäänud Offenbachi operetiloomingu kõrval üheks paremaks 19. sajandi prantsuse operetikoolkonna esindajaks.

Robert Planquette, u 1890

Lisaks sellele peateosele olid populaarsemad veel tema "Rip van Winkle", "La confession de Rosette" ("Rosette'i ülestunnistus") ja "Mam'zelle Quat'sous" ("Krossimamsel"). Monte Carlo ooperimaja avamiseks 1879 komponeeris ühevaatuselise opereti "Le chevalier Gaston" ("Rüütel Gaston"). Koos Edouard Okolowiczi ja teistega kirjutas muusika populaarsele revüüle "Babel" (Pariis, 1879). Üheski hilisemas teoses aga ei saavutanud "Corneville'i kellade" meloodilisust ja täiuslikku veetlust.

Tuntud hoolika ja täpse, samuti väga elegantse komponeerimisstiili poolest. Oskas luua tollasele publikule meelepäraselt elavaid meloodilisi lugusid. Rajas Normandiasse villa Les cloches ning pidas seal munitsipaalnõuniku ametit.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Auleegioni ordeni kavaler.

Operetilavastused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on tema loomingust esitatud korduvalt vaid "Corneville'i kellasid". Alates 1885. aastast on seda menutükki lavastatud kuues Eesti teatris 15 lavastuses: Vanemuine (1885, 1918, 1924, 1951), Estonia (1909, 1915, 1924), Võitleja (1924, 1935), Endla (1925, 1941, 1945), Ugala (1927) ja Narva teater (1924, 1935).

Robert Planquette'i hauasammas Pariisi Père-Lachaise'i kalmistul

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tema teosed esietendusid Pariisis.

  • Méfie-toi de Pharaon (1872)
  • Le serment de Mme Grégoire (1874)
  • Paille d’avoine (1874)
  • Le valet de cœur (1875)
  • Les cloches de Corneville (1877)
  • Le chevalier Gaston (Monte Carlo, 1879)
  • Les voltigeurs de la 32ème (1880)
  • La cantinière (1880)
  • Les chevaux-légers (1882)
  • Rip van Winkle (London, 1882)
  • Nell Gwynne (London, 1884)
  • La crémaillère (1885)
  • Surcouf (1887)
  • Captain Thérèse (London, 1890)
  • La cocarde tricolore (1892)
  • Le talisman (1893)
  • Les vingt-huit jours de Champignolette (1895)
  • Panurge (1895)
  • Mam’zelle Quat’sous (1897)
  • Le fiancé de Margot (1900)
  • Le paradis de Mahomet (1906)