Robert Looga

Robert Looga (17. mai 1921 Tartu – 6. juuli 2015) oli eesti arstiteadlane ja Tartu Ülikooli professor.

Ta õppis aastatel 1929–1935 Tartu 16. algkoolis, aastatel 1935–1938 Tartu 3. Progümnaasiumis ja lõpetas aastal 1941 Hugo Treffneri Gümnaasiumi kiitusega. Gümnaasiumis õppimise ajal võttis ta osa vaatlustest Tartu Tähetornis Aksel Kipperi juhendamisel.

Aastal 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus viibis alguses tööpataljonides ja oli aastatel 1942–1945 Eesti Laskurkorpuses. Aastal 1945 astus ta Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas aastal 1951 arstina cum laude.

Pärast ülikooli lõpetamist jäi ta aastatel 1951–1954 TRÜ füsioloogia kateedri juurde aspirantuuri, kus tal valmis kandidaadiväitekiri teemal "Südamesageduse reflektoorsetest muutustest punnetuste puhul", mille ta kaitses 26. novembril 1954, omandades meditsiinikandidaadi kraadi. Pärast kandidaadikraadi kaitsmist töötas ta lühikest aega TRÜ anatoomia kateedris assistendina ja aastast 1955 TRÜ patoloogilise füsioloogia ja sisehaiguste kateedri vanemõpetajana. Aastal 1961 sai ta dotsendiks.

Aastal 1970 valmis tal doktoriväitekiri teemal "Влияние обёма легких и кровотока в малом круги на регуляцию системного кровообращения и дыхания", mida kaitses 18. juunil 1970 Leningradi Riikliku Arstide Täiendusinstituudi Nõukogu ees. Väitekiri kinnitati 12. märtsil 1971 ja ta omandas meditsiinidoktori kraadi. Aastal 1972 sai ta professoriks. Pärast iseseisva patoloogilise füsioloogia kateedri moodustamist määrati ta aastal 1973 selle kateedri professoriks. Patoloogilise füsioloogia kateedri professorina tegutses ta aastani 1984, pärast seda jätkas ta aastani 1994 konsultant-professorina ja erakorralise professorina. Aastast 1994 oli ta emeriitprofessor. Lisaks oli ta aastatel 1959–1961 TRÜ arstiteaduskonna prodekaan.

Välislingid

• Robert Looga 90, Eesti Arst, mai 2011