Robert Audi
Robert N. Audi (sündinud 19. novembril 1941 New Yorgis) on USA analüütiline filosoof.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Enesestmõistetavus
[muuda | muuda lähteteksti]Artiklis "Self-Evidence" püüab Audi selgitada enesestmõistetavuse mõistet.
Oma seisukohti kaitstes võidakse apelleerida enesestmõistetavusele, pidades silmas, et need ei vaja selgitust ega argumenti. Filosoofias võidakse enesestmõistetavaid propositsioone pidada olulisteks aksioomideks või tuletamata eeldusteks. Sellegipoolest võib keegi pidada säärast propositsiooni vääraks. Isegi kui skeptitsism kõrvale jätta, kipub enesestmõistetavusele apelleerimine filosoofide silmas olema oma seisukoha dogmaatiline pealesurumine või vähemalt märk tahtmatusest alternatiive ausalt kaaluda.
Enesestmõistetavuse mõiste paistab kätkevat endas mõtet, et enesestmõistetav propositsioon on "iseenesest" evidentne. Siis peaks selle evidentsus või vähemalt tõesus ilmnema, kui seda õigel moel "vaadata". See nõuab sellest propositsoonist arusaamist. Õigupoolest peaks enesestmõistetava propositsiooni evidentsus ilmnema, kui seda mõelda. (Võidakse koguni öelda, et propositsioonid esitavad end enesestmõistetavana või enesestmõistetavusega. Seda mainib Henry Sidgwick (The Methods of Ethics), kusjuures ta peab seda enesestmõistetavatele propositsioonidele tunnuslikuks, kuigi ka väärad propositsioonid võivad end niiviisi esitada. Laurence BonJour (In Defense of Pure Reason) küsib: "Kas otseseid väljakutseid tõsistele aprioorsetele väidetele üldse tulebki tegelikult ette? Kas väitele, mis tundub mõistuspäraselt enesestmõistetav, üldse kunagi räägib kogemus kindlalt ja ühemõtteliselt vastu?" Paistab, et ta peab vähemalt väga selgelt aprioorseid propositsioone ("mõistuspäraselt") enesestmõistetavaks, kusjuures ta ei pruugi pidada seda selle jaoks otsustavaks, et neil oleks aprioorne õigustus, nii nagu on arvatud paratamatuse mõistmise puhul.) Ent evidentsus on episteemiline mõiste, ja enesestmõistetavale propositsioonile on võimalik tunnetuslikult kohaselt reageerida ilma evidentsuse mõistet kasutamata ja isegi seda omamata. Mida see enesestmõistetava propositsiooni arusaav mõtlemine siis ilmutab? Kui öeldakse, et miski on igaühele evidentne, siis see tähendab tavaliselt, et see tundub kõigile kohalviibijatele tõene, mitte et see tundub neile evidentne, rääkimata sellest, et nad seda öelda oskaksid. Selle evidentsus seisneb laias laastus selle ilmses tõesuses. Kuigi järele mõeldes võib märgata ka selle propositsiooni evidentsust, mis on kõrgemat järku omadus, ei ilmne siis, kui seda propositsiooni lihtsalt hakatakse teadma, mitte selle evidentsus. Audi meelest ongi enesestmõistetavus propositsiooni omamoodi ilmne tõesus iseenesest, mitte ilmne evidentsus iseenesest.
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- toim koos William J. Wainwrightiga. Rationality, religious belief, and moral commitment: new essays in the philosophy of religion, Ithaca, NY: Cornell University Press 1986, ISBN 0801418569.
- Belief, Justification, and Knowledge: An Introduction to Epistemology, Belmont, CA: Wadsworth Publishing Company 1988, ISBN 0534084001.
- Action, Intention, and Reason, Ithaca, NY: Cornell University Press 1993, ISBN 0801428661.
- The Structure of Justification, Cambridge; New York: Cambridge University Press 1993, ISBN 0521440645.
- (toim) Cambridge Dictionary of Philosophy, Cambridge, UK: Cambridge University Press 1995, ISBN 0521402247, 2. trükk 1999, ISBN 9780521631365.
- Moral Knowledge and Ethical Character, New York: Oxford University Press 1997, ISBN 019511468X.
- toim koos Nicholas Wolterstorffiga, Religion in the Public Square: The Place of Religious Convictions in Public Debate, Lanham, MD: Rowman and Littlefield 1997, ISBN 0847683419.
- Epistemology: A Contemporary Introduction to the Theory of Knowledge, London: Routledge 1998, ISBN 0415130425, teine trükk 2002, ISBN 0415281083, kolmas trükk 2010, ISBN 9780415879224.
- Self-Evidence. – Philosophical Perspectives, 1999, kd 13, lk 205–228.
- Religious Commitment and Secular Reason. Cambridge, UK: Cambridge University Press 2000, ISBN 0521772605.
- The Architecture of Reason: The Structure and Substance of Rationality, New York: Oxford University Press 2001, ISBN 0195141121.
- toim koos Walter Sinnott-Armstrongiga. Rationality, rules, and ideals: critical essays on Bernard Gert's Moral Theory, Lanham, MD: Rowman and Littlefield 2002, ISBN 0742513165.
- The Good in the Right: A Theory of Intuition and Intrinsic Value, Princeton, NJ: Princeton University Press 2004, ISBN 069111434X.
- Practical Reasoning and Ethical Decision. London Routledge 2006, ISBN 0415364620.
- Moral Value and Human Diversity, Oxford, UK: Oxford University Press 2008, ISBN 9780195374117.
- Business Ethics and Ethical Business, Oxford, UK: Oxford University Press 2009, ISBN 9780195369113.
- Reasons, Rights, and Values, Cambridge, UK: Cambridge University Press 2015, ISBN 1107096901.