Rist (kristlus)

Rist on kristluses selle religiooni peamine sümbol, ristikujuline ja võib esineda kas koos Kristuse kujutisega ristil või ilma selleta. Rist, mis kannab ristilöödud Kristuse kuju, on krutsifiks.

Seos pühakirjaga

Kristluse pühakirjas piiblis on rist nimetatud seoses Kristuse surmaga ristil, millest on juttu Uue testamendi evangeeliumides.

Uues testamendis kasutatakse kaht vanakreekakeelset sõna karistusvahendi märkimiseks. Harvem ξύλον xýlon tähendab puud või palki, kuid juba 1. sajandil tõlgiti see ristiks, sest kreeka keeles ei tehtud vahet objekti enda ja selle sihtotstarbe vahel (nagu ka heebrea keeles). peamiselt kasutatakse seda sõna Apostlite tegude raamatus, Peetruse esimeses kirjas ja enamikus Pauluse kirjades.

Sagedamini kasutatav sõna on σταυρός staurós, mis võib tähendada nii palki kui ka risti. See sõna esineb evangeeliumides ja Pauluse kirjas heebrealastele. See sõna tõlgiti ladina keelde ristiks kitsamas tähenduses, crux.

Kirjeldus

Varasem ususümbol varakristluses oli mitte rist, vaid kas staurogramm või Kristuse monogramm ΧΡ (Kristuse kreekakeelse kirjapildi esimesed tähed hii ja roo), mis mõlemad esinevad sageli varakristlikus kunstis, näiteks sarkofaagide ja hauatähiste kujunduses. Tänapäeval tuntud kujul rist kristluse keskse sümbolina kinnistus Konstantinus Suure valitsusajal 4. sajandil.

Ajalooliselt on välja kujunenud kaks peamist tüüpi, kuidas kristlikku risti esitatakse. Kreeka rist on rist, mille kõik harud on ühepikkused, nii et rist sarnaneb matemaatilise plussmärgiga. Ladina ristil on üks haru, tavaliselt allapoole suunatud haru, pikem kui ülejäänud kolm. Keskajal kujunes nende baasil välja rida erikujusid, osa neist pühakutega seoses.

Kasutamine

Kristlik rist esineb reeglina kirikute kujunduses, näiteks kirikuhoonete tipul, piiblite kaanekujunduses, kiriklikus heraldikas, insiigniatel ja ehetes, teeristidel ja mäetippudel, kõikjal viitena kristlusele. Samuti esineb rist mälestusmotiivina kristlikel kalmistutel hauatähistena ja hauaplaatide kujunduses. Mõnedes pika kristliku traditsiooniga piirkondades on väikese riste püstitatud surmaga lõppenud õnnetuste asupaikadesse. Mäetippudele püstitatud ristid (nagu Zugspitze või Mount Royal) on määratud olema visuaalse dominandina nähtavad kogu piirkonnas. Katoliku, anglikaani ja luteri kiriku traditsioonis kujutatakse risti sageli krutsifiksina, rõhutamaks Kristuse isiku tähtsust, õigeusus ja protestantlikes lahkuskudes vähe. Nii kuulub suur krutsifiks kiriku võidukaaregruppi (triumfirist) või koorivõre kujundusse.

Kristliku risti erikujud

Tabelis on valik eri regionaalse levikuga ristikujusid ja valik heraldilisi riste, mis on olnud seotud vaimulike ordudega.

	Kirjeldus
	Kreeka ristil (crux immissa quadrata) on neli ühepikkust haru. Kreeka rist esineb näiteks Kreeka lipul ja vapil.
	Andrease rist, nimetatud apostel Andrease järgi, kes pärimuse järgi selletaolisele risti löödi.
	T-kujuline Antoniuse rist ehk tau-rist Antonius Suure järgi, keda kujutatakse T-kujulise sauaga
	Armeenia rist esineb kirikutel ja muististel Armeenias, Gruusias, Türgis ja Iraanis, osa neist 1700 aastat vanad.
	Bütsantsi rist on kreeka või ladina risti laienevate otstega variant, mida kasutatakse õigeusu kirikus; sageli on selle kujuga kaelaristid.
	Keldi ristil on ladina rist ühendatud rõngaga, mida tõlgendatakse kas nimbuse või päikeserattana; risti kasutatakse eriti Iirimaal ja Šotimaal, selle kujuga on paljud keskajast pärinevad monumentaalsed, põimornamendi ja reljeefidega kaunistatud kõrgristid.
	Kopti rist on ristikuju, mida kasutas kopti kirik ja selle kuju lähtub Vana-Egiptuse ankh-sümbolist.
	Ladina ristil (crux ordinaria) on kolm ühepikkust haru ja neljas, alumine haru pikendatud, nii et risti kõrgus on suurem laiusest. Ladina rist osutab Kristuse ohvrisurmale ja selle kujuga on krutsifiksid, enamasti ka protsessiooniristid ja ristrelikviaarid. Läänemaailmas on see levinuim risti kuju.
	Patriarhirist esineb kujutavas kunstis piiskoppide ja kardinalide atribuudina.
	Paavstirist on paavstiameti ametlik sümbol. Kolm põkpuud sümboliseerivad paavsti kolme meelevalda preestrina, karjasena ja õpetajana.
	Peetruse rist on tagurpidi ladina rist, nimetatud Peetruse järgi, kes pärimuse järgi selletaolisele risti löödi. Peetruse rist võib esineda tänapäeval kristlike väärtuste eitamise tähenduses moodsas okultismis ja black metaliga seotud radikaalses või provotseerivas sümboolikas.
	Vene rist on ladina risti erikuju, millel on eraldi põikpuudena kujutatud Kristuse INRI tahvlit ja jalatuge. Viltune põikpuu sümboliseerib valikut taeva ja põrgu vahel. Risti kasutatakse Venemaal ja Venemaa õigeusutraditsioonist mõjutatud piirkondades väljaspool Venemaad, samuti tunnistavad ainult seda ristikuju vanausulised.
	Lotringi rist on ladina risti erikuju kahe ühepikkuse põikpuuga. See esineb Jagelloonide vapil ja Anjou vürstide vapil Angersi katedraali ristireliikvia sümbolina; tänapäeval on see Leedu, Ungari ja Slovakkia vapil.^[1]
	Laatsaruse ristis on ühendatud Kristuse risti ja kolmainsuse sümboolika, milleks on ristiharude otsas asuvad kolmeharulised ristikulehed. Üks variant ristikulehest on kolm lahtist sõõri ristiharu ümber, mis kokku moodustavad nagu palvehelmed või nimbuse.
	Taasrist ehk rumeenia rist on kreeka rist, mille iga haru tipus on rist.
	Rõngaga nagu aupaistega ümbritsetud rist kirikuseinal on pühitsusrist, crux signata, samuti märgitakse nendega altari sissepühitsemisel altari mensa (on kasutatud küll ka nimbuseta riste).
	Malta rist on ka heraldikas ja insiigniatel esinev rist, mis on ajalooliselt seotud vaimuliku rüütliordu hospitaliitide tegevuse ja pärandiga.
	Jakobuse rist on 12. sajandil Hispaanias asutatud rüütliordu Santiago ordu sümbol. Risti kaks külgharu on liilia- ja kaks püstharu relvakujulised. Rist esineb orduga seotud linnade sümboolikas Lõuna-Hispaanias ja Jaakobitee tähistel.
	Calatrava rist on 12. sajandil Hispaanias asutatud Calatrava ordu sümbol. Rist esineb orduga seotud linnade sümboolikas Lõuna-Hispaanias.
	Avise rist on 12. sajandil Portugalis asutatud, Calatrava ordust välja kasbanud rüütliordu Avise ordu sümbol.
	Käpprist on Templiordu vapil kasutusel olnud laienevate otstega rist, mis hiljem ilmus ka Saksa ordu sümboolikas ja veel hiljem oli kasutusel Saksa militaarsümboolikas ning ordenitel. Käppristil on heraldikas mitu erivormi, näiteks Georgi rist, Ulrichi rist ja Kristuse Ordu rist.
	Sulusrist on juba bütsantsis kasutusel olnud ristivorm, mis esineb heraldikas ja lippudel.
	Ankurrist on ankrutaoliselt lõppevate otstega kreeka rist, esineb heraldikas.
	Oksrist on rist, mis heraldikas on nimetatud okslõikega ristiharude järgi, mis meenutavad oksatüügastega puud. Oksatüügastega ladina rist esineb sageli gooti kunstis ja sümboliseerib risti kui elupuud, näiteks 13. sajandi Viini minoriitide kiriku lääneportaalil.
	Jeruusalemma rist on kreeka rist või sulusrist, mida ümbritsevad neli väiksemat risti igas veerandikus. Rist oli Jeruusalemma kuningriigi ja Küprose kuningriigi, rõngasristiga variandis ka Ladina keisririigi vapil, samuti Gruusia lipul.
	Bolnisi rist pärineb 5. sajandi Bolnisi Siioni kirikust Gruusia vanimas kristlikus linnas Bolnisis. See on kasutusele võetud Gruusia ühe rahvussümbolina.
	Längus harudega Püha Nino rist ehk viinapuurist pärineb 4. sajandist, riigi ristiusustamise ajast, ja on Gruusia Apostliku kiriku sümbol.
	Õlest Püha Brigitta rist on seotud Kildare Brigidiga, kes pärimuse järgi kasutas põrandalt võetud õlgesid surivoodil valitseja pööramiseks kristlusse.
	Canterbury rist on Inglismaa anglikaani kirikuga osaduse sümbol, kujundatud 850. aastasse dateeritud anglosaksi sõle järgi, mis leiti 1867. aastal Canterburys.

Vaata ka

Viited

↑ The Cross of Lorraine: the fascinating story of a symbol. - French moments (blog)

[1] The Cross of Lorraine: the fascinating story of a symbol. - French moments (blog)

[1]