Ripsmed (organellid)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ripsmed ehk tsiilid[viide?] (cilia) on eukarüootsete rakkude 5–10 µm pikkused ja 250 nm paksused tsütoplasma väljasopistised. Ripsmed on enamasti liikuvad ning võivad olla epiteelrakkude pinnal asetsevad diferentseerunud väljasopistised (elundid). Ripsmed täidavad enamasti liikumis- või toitumisülesannet.

Ripsmeid esineb kõikidel loomadel[viide?]. Ripsloomad ehk tsiliaadid on nimetuse saanud raku pinnal olevate liikuvate ripsmete järgi. Seevastu ümarloomade ehk nematoodide ripsmed on liikumatud[viide?].

Ripsmed sarnanevad ehituselt viburiga, nad koosnevad protoplasmast. Viburiga võrreldes on ripsmed suhteliselt lühemad (5–10, harva kuni 20 mikromeetrit) ja erinev liikumisviis: kui viburid liiguvad kruvitaoliselt, siis ripsmed löövad ühes suunas. Mõnikord on ripsmed liitunud ja moodustavad väädikuid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]