Ringkond (Pariis)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Pariisi linn on jaotatud 20 arrondissements municipaux, haldusringkonnaks (arrondissement [aʁɔ̃dismɑ̃]). Neid ei tohi segi ajada departemangude ringkondadega, mis on 100 Prantsuse departemangu alljaotused. Sõna "arrondissement" Pariisis kasutatuna viitab peaaegu alati allpool loetletud linnaringkonnale. Ringkonna numbrile viitavad enamuse Pariisi sihtnumbrite kaks viimast numbrit (75001 kuni 75020).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

20 ringkonda paiknevad päripäeva spiraali kujuliselt, alustades linna keskelt, esimene neist Seine'i paremkaldal (põhjakaldal).

Prantsuse keeles, eriti tänavasiltidel, antakse number sageli rooma numbritega. Näiteks Eiffeli torn kuulub VIIe arrondissement, samas kui Gare de l'Est kuulub Xe arrondissement. Igapäevases kõnes kasutavad inimesed ainult ringkonnale vastavat järgarvu, näiteks "Elle habite dans le sixième", "Ta elab kuuendas (ringkonnas)".

Pariisi rahvastiku tiheduse kaart aastal 2012.

Ringkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkond
(R = Rive Droite, L = Rive Gauche)
Nimi Pindala (km2) Rahvaarv
(märts 1999, rahvaloendus)
Rahvaarv
(juuli 2005, hinnang)
Rahvastiku tihedus (2005)
(in/km2)
Rahvastiku maksimum Meer
1. (Ie) R Louvre 1,826 km2 16 888 17 700 9693 enne 1861 Jean-François Legaret (LR)
2. (IIe) R Bourse 0,992 km2 19 585 20 700 20 867 enne 1861 Jacques Boutault (EELV)
3. (IIIe) R Temple 1,171 km2 34 248 35 100 29 974 enne 1861 Pierre Aidenbaum (PS)
4. (IVe) R Hôtel-de-Ville 1,601 km2 30 675 28 600 17 864 enne 1861 Ariel Weil (PS)
5. (Ve) L Panthéon 2,541 km2 58 849 60 600 23 849 1911 Florence Berthout (LR)
6. (VIe) L Luxembourg 2,154 km2 44 919 45 200 20 984 1911 Jean-Pierre Lecoq (LR)
7. (VIIe) L Palais-Bourbon 4,088 km2 56 985 55 400 13 552 1926 Rachida Dati (LR)
8. (VIIIe) R Élysée 3,881 km2 39 314 38 700 9972 1891 Jeanne d'Hauteserre (LR)
9. (IXe) R Opéra 2,179 km2 55 838 58 500 26 847 1901 Delphine Bürkli (LR)
10. (Xe) R Entrepôt 2,892 km2 89 612 88 800 30 705 1881 Alexandra Cordebard (PS)
11. (XIe) R Popincourt 3,666 km2 149 102 152 500 41 598 1911 François Vauglin (PS)
12. (XIIe) R Reuilly 16,324 km2¹
6,377 km2²
136 591 138 300 8472¹
21 687²
1962 Catherine Baratti-Elbaz (PS)
13. (XIIIe) L Gobelins 7,146 km2 171 533 181 300 25 371 20055 Jérôme Coumet (PS)
14. (XIVe) L Observatoire 5,621 km2 132 844 134 700 23 964 1954 Carine Petit (PS)
15. (XVe) L Vaugirard 8,502 km2 225 362 232 400 27 335 1962 Philippe Goujon (LR)
16. (XVIe) R Passy 16,305 km2³
7,846 km24
161 773 149 500 9169³
19 0544
1962 Danièle Giazzi (LR)
17. (XVIIe) R Batignolles-Monceau 5,669 km2 160 860 160 300 28 277 1954 Geoffroy Boulard (LR)
18. (XVIIIe) R Butte-Montmartre 6,005 km2 184 586 188 700 31 424 1931 Éric Lejoindre (PS)
19. (XIXe) R Buttes-Chaumont 6,786 km2 172 730 187 200 27 586 20055 François Dagnaud (PS)
20. (XXe) R Ménilmontant 5,984 km2 182 952 191 800 32 052 1936 Frédérique Calandra (PS)

Märkused:

1. Koos Vincennes'i metsaga
2. Ilma Vincennes'i metsata
3. Koos Boulogne'i metsaga
4. Ilma Boulogne'i metsata
5. 2005. aasta on kõige uuema ametliku hinnangu aasta; nende ringkondade rahvaarv võib endiselt kasvada

Iga ringkond on halduslikult jaotatud neljaks quartiers. Pariisis on seega 80 quartiers administratifs, igaühes on politseijaoskond.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaheteistkümne algse ringkonna kaart. Ümbritsev hall ala näitab Pariisi suurust pärast laiendamist aastal 1860.

11. oktoobril 1795 jaotati Pariis 12 ringkonnaks. Need nummerdati läänest itta, kus numbrid 1-9 asusid Seine'i paremkaldal ja numbrid 10-12 vasakkaldal. Iga ringkond jaotati neljaks quartiers, mis vastasid 48 algsele 1790. aastal loodud ringkonnale.

Keiser Napoleon III ja Seine'i prefekt parun Haussmann koostasid 1850. aastate lõpul plaani liidendada mitu ümberkaudset valda Pariisiga. Parlament võttis vajalikud õigusaktid vastu 1859. aastal ja laiendamine jõustus seaduse väljakuulutamisel 3. novembril 1859 (kuigi linnamakse laiendati uutele linnaosadele alles 1. juulil 1860). Eelnevad 12 ringkonda korraldati ümber 20 ringkonnaks. Kui Haussmann oma uute piiride ja nummerdamissüsteemi plaani avaldas, olid Passy elanikud selle vastu, kuna see paigutas nad uude 13. ringkonda ja sel ajal oli väljend "nad abiellusid kolmeteistkümnendas" naljakas viis viidata mitteabielulisele kooselule". Passy meer Possoz töötas välja idee nummerdada ringkonnad spiraalmustrina, alustades esimesest keisripaleede keskel, mis pani Passy 16. ringkonda.

Kui on oluline eristada kahte süsteemi, märgitakse ajaloolises ülestähenduses originaalsed asukohad, lisades neile mõiste ancienne ("endine" või "vana"), näiteks 2ème ancienne või 7ème anc.

Linna ja departemanguna (Prantsusmaa riiklik haldusüksus) omab Pariis alates 1982. aastast ja PLM seadusest (Pariis Lyon Marseille seadus) nii linnanõukogu kui ka 20 ringkonnanõukogu. PLM seadus seab piirid ka Pariisi meeri õigustele, kes peab julgeolekuküsimustes tegelema politseiprefektile antud volitustega. 20 ringkonnanõukogu (conseils d'arrondissement) on oma tegevuses sarnased vallanõukoguga (conseil municipal), kuid neil on väga vähe volitusi. Selle liikmed valitakse kohalikel valimistel samal viisil, kui rohkem kui 3500 elanikuga valdades. Ringkonnanõukogu koosneb 2/3 ulatuses ringkonnanõunikest ja 1/3 ulatuses linnanõunikest, kes valitud ringkonnast, kuid kes istuvad ka Pariisi linnanõukogus. Oma esimesel kogunemisel pärast valimisi valib iga ringkonnanõukogu omale meeri.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]