Riina Kionka

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riina Ruth Kionka
Kionka, Riina.IMG 7605.JPG
Riina Kionka esinemas kaheksandal Lennart Meri konverentsil
Foto: Ave Maria Mõistlik, 25. aprill 2015
Sünninimi Rina Ruth Kionka
Sündinud 29. detsember 1960 (61-aastane)
Detroit
Rahvus Eestlane
Kodakondsus Eesti, USA
Alma mater Michigani osariigi ülikool (BA)
Columbia ülikool (MA), (PhD)
Haridus Rahvusvahelised suhted
Sovetoloogia
Germanistika
Töökoht Euroopa Liidu suursaadik Pakistanis
Abikaasa Lauri Lepik
Lapsed Tasuja Juhan Lepik
Krõõt Lea Lepik
Vanemad Mall Rebane Kionka

Riina Ruth Kionka (sündinud 29. detsembril 1960 Detroitis Michigani osariigis USAs) on väliseesti päritolu Eesti ja Euroopa Liidu diplomaat. Kionka on üks Eesti välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna rajajatest ning üks neljast Eesti diplomaadist, kellest on saanud Euroopa Liidu suursaadik. Ta on Euroopa Liidu suursaadik Pakistanis.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Riina Kionka sündis USA-s Detroitis, kasvas üles Detroiti eeslinnas ning käis Detroitis keskkoolis. 1983. aastal sai ta James Madison College'ist Michigani osariigi ülikoolist kaks bakalaureusekraadi: rahvusvahelistes suhetes ja saksa kirjanduses. Ta valiti prestiižsesse Phi Beta Kappa ja Phi Kappa Phi ühingusse ning mängis marsiorkestris trompetit. 1980. aastal käis ta keeleõppel Saksamaal Eifeli piirkonnas ning oli 1982. aastal Riigidepartemangu Lääne-Berliini esinduses.[1][2][3][4]

1984. aastal kolis Kionka New Yorki ning asus Columbia ülikoolis Harrimani instituudis töötama sovetoloogia väitekirja kallal. Õpingute jooksul valiti Eesti Üliõpilaste Toetusfondi stipendiaadiks ja 1986. aastal lõpetas sai ta magistrikraadi, millele lisandus veel järgmine aasta Certificate of Completion. Lisaks hariduse omandamisele käis Kionka Münchenis raadios Vaba Euroopa praktikal Toomas Ilvese juures ning õppis Norwichi ülikooli intensiivkursustel vene keelt.[1][2][5][6][7]

1988–1989 oli Kionkal Deutscher Akademischer Austausch Diensti (DAAD) grant Bonnis teadustöö tegemiseks. 1989–1993 töötas ta Münchenis Raadio Vaba Euroopa analüütikuna, keskendudes Eesti uurimisele ja analüüsile. Analüütikuna avaldas Kionka mitu artiklit, mis analüüsisid Eesti ja Baltimaade arengut. Mõni artikkel ilmus ka suuremates ajakirjades nagu The Wall Street Journal.[2][8][9]

1993. aastal asus Riina Kionka tööle Eesti välisministeeriumi. Algul oli Kionka ministriga kokku leppinud töö info- ja pressiosakonnas, aga see täitus enne tööle asumist, mistõttu korraldas Kionka ministeeriumile uue poliitika planeerimisstaabi, mis tegeles ka kõnedekirjutamisega. Kionka oli 1994. aastal kaasatud Vene vägede väljaviimise läbirääkimistesse. 1995. aastast töötas Kionka poliitikaosakonna juhatajana.[1][10]

1996–2000 oli ta emapuhkusel. Puhkust kasutas Kionka ka teadustöö tegemiseks, kaitses Columbia ülikoolis doktori väitekirja “ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu mõju Eesti rahvuspoliitikale 1988–1999.” Oma uurimuses uuris ta rahvusvaheliste organisatsioonide mõju sisepoliitikale, eriti kodakondsuse ja julgeoleku suhetele Eestis. Puhkuse lõppedes 2000. aasta kevadel asus Kionka taas tööle välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonda.[2][11]

27. juunil 2000 määrati Kionka suursaadikuks Saksamaa Liitvabariigis ning 19. oktoobril andis ta volikirja Saksamaal üle.[12] Suursaadik oli ta aastatel 2000–2004, mille ajal olid tema peamisteks sihtideks saada Saksamaa nõusse lubama Eestit Euroopa Liitu ning NATOsse.[1] Välisministeeriumis töötades sattus Kionka korduvalt konflikti uue välisminister Kristiina Ojulandiga, kaitstes sealhulgas 2002. aastal tülli läinud kantsler Indrek Tarandit.[4] Saksamaalt tagasi tulles sai temast välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler, kuid ka konflikt ministriga teravnes, mistõttu hakkas Kionka 2004. aastast otsima tööd Euroopa Liidu institutsioonides.[11][13]

2005. aastst töötas Kionka Euroopa Liidu Nõukogule alluvas transatlantiliste suhete, inimõiguste ja ÜRO direktoraadis. Kionka tõi välisministeeriumist ühe peamise lahkumise põhjendusena välja konflikti endise ministri Kristiina Ojulandiga öeldes, et "ei oleks eluilmaski uskunud, et üks inimene suudab nii kiiresti ja süstemaatiliselt ära rikkuda hästi töötava välisministeeriumi."[13] Ajakirjandus viitas sellele kui "magusale kättemaksule".[2] Ametlikult alustas Kionka tööd osakonna juhatajana 1. juuliil ning keskendus ELi ühtseid välispoliitilisi seisukohtade väljatöötamisele USA ja Kanada suunal.

2007. aastal sai Kionkast Javier Solana inimõiguste eriesindaja. Ta esindas tollast EL-i välispoliitika kõrgeimat esindajat Javier Solanat inimõiguste küsimustes ja juhtis nõukogu sekretariaadi välispoliitika peadirektoraadis inimõiguste allüksust.[1][5] Sealt edasi asus ta tööle EL-i välisteenistusse Kesk-Aasia büroo juhatajana.[11] Riina Kionka töötas 2014. aastast 2019. aastani Euroopa Ülemkogu presidendi Donald Tuski välispoliitika nõunikuna, kus tegeles pagulaskriisi, terrorisimikriisi, Vene agressiooniga Ukrainas, olukorraga Kreekas ning Brexitiga.[8][14] Riina Kionka sai oma eduka töö eest ka tunnustust – nii EPL kui ka Estonian World valisid ta väljapaistvamate Eesti naiste hulka. Samuti oli ta 2015. aastal Ene Hioni fondi preemia laureaadiks ning 2017. aastal nimetas Politico Kionkat ühe olulisema isikuna Eesti eesistumise ajal.[15][16]

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini nimetas 2019. aasta suvel Kionka Euroopa Liidu suursaadikuks Lõuna-Aafrika Vabariigis.[8] Üheks suuremaks väljakutseks oli Koroonapandeemia alguses 8500 eurooplase Lõuna-Aafrikast kodumaale korraldamine. Samuti üritas Kionka saavutada viisavabadust LAV-i ja 8 EL liikmesriigi vahel, kellel seda veel ei ole, aga pandeemia nurjas selle sihi.[17] 2021. aasta 24. veebruarist on Kionka tegev ka Eesti Välissuhete Nõukoda liikmena.[18] Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell 9. juunil 2022 nimetas Kionka Euroopa Liidu järgmiseks suursaadikuks Pakistanis.[11]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Riina Kionka vanavanemad põgenesid Eestist pagulastena. Kionka ema on Mall Rebane Kionka, kes on aktiivne liige EELK Michigani koguduses Ameerika Ühendriikides, Kionka isa on saksa päritolu ameeriklane.[8][19] Riina isa soovi järgi kirjutati tütre nimi kirjutataks sünnitunnistusele ühe i-ga, et tal oleks USAs lihtsam elada. Huvi Eesti vastu tekkis Riinal keskkoolis ja ta hakkas osa võtma rahvuslikest üritustest. 16-aastaselt otsustas Riina oma nime ametlikult eestipärasemaks muuta ja tegi seda advokaadi abil.[4] Nii Riina kui ka tema ema toetasid Eesti välisinstitutsioonide tegevuse nii rahaga kui ka aktiivselt üritustel osaledes.[20][21] Kionka esines 87. aasta Kultuuripäevadel trompetimänguga ja korraldas 88. aasta kultuuripäevi New Yorgis.[22]

Kionka abiellus 16. septembril 1989 väliseestlase Mart Laanemäega Michiganis ja noorpaar kolis Saksamaale.[23] Eestisse jõudis Kionka esimest korda 1986. aastal. Kionka teine abikaasa on Lauri Lepik. Neil on kaks last, Tasuja Juhan Lepik ja Krõõt Lea Lepik kes räägivad emakeeltena eesti, saksa ja inglise keelt.[2] Kionka ise valdab eesti, inglise, saksa ja vene keelt.[1] Nii Kionkal kui ka tema lastel on nii Eesti kui ka USA kodakondsus.[4][13]

Kionka on varem öelnud, et sai „kogemata diplomaadiks“, olles esialgu plaaninud õppida muusikat, dirigeerimist või õigusteadust. Kionka on lapsest saati trompetit mänginud ja on mänginud nii Saksa kaitseväe orkestris kui ka Berliini amatöörorkestri Otto Sümfoonikud koosseisus. Eestis elades on Kionka korraldanud oma orkestriga ka kontsertreisi Viljandis, Valgas ja Kohtla-Järvel.[2][8][24] Kionka on ka tuntud kui suurepärane kõnedekirjutaja, kes kirjutas 1990. aastatel mitmed Eesti välispoliitika olulised kõned.[17]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Päevaleht valis Kionka 11. mõjukamaks naiseks Eestis[27] ja Estonian Worldi ajakiri on valinud mitmel korral Kionka väljapaistvamate ja edukate Eesti naiste esitosinasse.[28][29]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ardo Kaljuvee (10.03.2007). "Riina Kionka — puhkpillide juurest kõrgdiplomaatiasse". Delfi.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Hannes Rumm (11.06.2005). "Ilus tunnustus ja magus kättemaks". Postimees.
  3. "Ülikoolide lõpetajad". Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word. 23.06.1983.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Hindrek Riikoja (07.08.2004). "Riina Kionka tuleb koju". Postimees.
  5. 5,0 5,1 "Javier SOLANA, EU High Representative for the CFSP, appoints Mrs Riina KIONKA as his Personal Representative for Human Rights" (PDF). EU. 29.01.2007.
  6. "Nemad said õppestipendiume". Vaba Eesti Sõna. 24.10.1985.
  7. "Riina Kionka". Famous Birthdays. Vaadatud 10.06.2022.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Riina Kindlam (08.11.2019). "Riina Kionka Euroopa Liidu esinduse juhiks Lõuna-Aafrika Vabariigis". Eesti Elu.
  9. "Pühapäevaleht". Päevaleht. 21.11.1992.
  10. Pekka Erelt (08.09.2021). "Taasiseseisvumise üks suurimaid saladusi: kuhu kadus Mart Helme poolt tema väitel tehtud Meri-Jeltsini kohtumise memo?". Eesti Ekspress.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "Riina Kionka saab EL-i uueks suursaadikuks Pakistanis". ERR. 09.06.2022.
  12. "Riina Kionka suursaadikuks Saksamaal". Vaba Eesti Sõna. 26.10.2000.
  13. 13,0 13,1 13,2 Tarmo Vahter, Argo Ideon (09.06.2005). ""Solana võtab vastu, keda Ojuland ei tahtnud"". Eesti Ekspress.
  14. "Kionka: oluline on seista vastu populismile ja hoida liberaalse demokraatia põhialuseid". ERR. 14.05.2016.
  15. "Politico reastas Eesti eesistumise 15 võtmeisikut". ERR. 05.07.2017.
  16. "Ene Hioni fondi preemia tänavune laureaat on Riina Kionka". ERR. 24.04.2015.
  17. 17,0 17,1 Hannes Rumm (01.03.2022). "Suursaadik Riina Kionka: võitleme Ukraina toetamise eest Aafrikas". Eesti Ekspress.
  18. "Asutati Eesti Välissuhete Nõukoda". Postimees. 24.02.2021.
  19. Ool Pärdi (08.10.2010). "Michigani kogudus tähistas 60. aastapäeva". Estonian World Review.
  20. "Eesti Arhiiv Ühendriikides". Vaba Eesti Sõna. 14.03.1991.
  21. "Toetasid rahvuslikku võitlustööd". Vaba Eesti Sõna. 21.01.1993.
  22. "Kultuuripäevad '88 New Yorgis". Vaba Eesti Sõna. 04.02.1988.
  23. "Riina R. Kionka ja dr. W. Mart Laanemäe abiellusid". Vaba Eestlane = Free Estonian. 16.11.1989.
  24. Anne Raiste (26.04.2015). "Kionka: olen suutnud Ukrainaga seonduvaid hoiakuid natukene mõjutada". ERR.
  25. Eesti eluagsetest suursaadikutest enamuse on määranud president Meri. BNS. 08.01.2016.
  26. "Johannes Tralla sai välisministeeriumi tunnustuse". ERR. 14.11.2018.
  27. Kärt Anvelt (23.11.2017). "Kersti Kaljulaid. Ratsionaalne idealistist riigipea". EPL.
  28. Jaan Rapp (13.03.2020). "Mari Kalkun valiti väljapaistvaimate sekka". Postimees.
  29. "Nimekiri: kas need on 12 kõige väljapaistvamat ja edukamat eesti naist?". Postimees. 09.03.2015.