Riiklik ida keelte ja kultuuride instituut
| Riiklik Ida Keelte ja Kultuuride Instituut | |
|---|---|
| Institut national des langues et civilisations orientales (Langues O') | |
 | |
| Asutatud |
1669 : École des jeunes de langues 1795 : École spéciale des Langues orientales 1914 : École nationale des Langues orientales vivantes 1971 : Institut national des langues et civilisations orientales |
| Tüüp | riiklik ülikool |
| President | Jean-François Huchet |
| Üliõpilasi | 8000 (2013) |
| Asukoht |
Pariis, 65 rue des Grands-Moulins |
Riiklik ida keelte ja kultuuride instituut (prantsuse keeles Institut national des langues et civilisations orientales, lühend INALCO) on Prantsusmaal Pariisis tegutsev instituut, kus õpetatakse ja uuritakse Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa, Aafrika, Aasia, Ameerika ja Okeaania keeli. Instituudis õpetatakse üle 90 keele, seejuures on riiklik ida keelte ja kultuuride instituut ainus ülikool Prantsusmaal, kus saab õppida eesti keelt.[1]
Instituut asutati 1795. aastal.
Eesti keel ja kultuur Pariisi riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis[muuda | muuda lähteteksti]
Riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis on alates 1931. aastast tegutsenud soome-ugri keelte õppetool. Eesti keelt hakati õpetama õppetooli juhataja Aurélien Sauvageot’ initsiatiivil 1935. aastal. Esimeseks eesti keele õpetajaks oli Aleksander Aspel. Ametlikult nimetati Aleksander Aspel eesti keele lektoriks 1938. aastal ja ta töötas sellel ametikohal kuni 1946. aastani, mil siirdus Ameerikasse. Pärast Aspeli lahkumist katkes eesti keele õpetamine Pariisis kolmeteistkümneks aastaks. 1959. aastal hakkas eesti keelt õpetama Vahur Linnuste, kes töötas õppeülesande täitjana kuni oma pensionile minekuni 1989. aastal. Kahel järgmisel aastal tõmbus eesti keele õpetamine kokku üheks iganädalaseks teoreetilise grammatika tunniks, mida andis soome-ugri keelte professor Jean-Luc Moreau. 1991. aastal õnnestus tal kokku panna ulatuslikum õppekava ja tööle võtta uus õpetaja. Õpetajana tegutses kolm aastat tolleaegne Eesti asjur Pariisis Malle Talvet. Seejärel õpetasid eesti keelt Prantsusmaa riikliku stipendiumiga Pariisis viibinud eesti üliõpilased (Tiiu Grünthal, Tanel Lepsoo, Ilmar Raag, Marek Tamm jt). 1999. aastal asus vastloodud eesti ja soome keele ja kirjanduse dotsendi kohale Antoine Chalvin. 2011. aastal muudeti koht professori kohaks.[1]
Alates 2003. aastast toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist riiklikus ida keelte ja kultuuride instituudis akadeemilise välisõppe programmi (EKKAV) raames.[2] Esimese eesti keele lektorina asus Pariisis 2003. aastal tööle Malle Rüütli. Programmi koordineeris Eesti Instituut, alates 2021. aastast haldab programmi Haridus- ja Noorteamet.[3]
2007. aastal mindi üle Euroopa diplomite süsteemile. INALCO oma diplomite kõrvale loodi bakalaureuse- ja magistriõpe. INALCO on ainus ülikool maailmas, kus on võimalik prantsuse keele baasil eesti keelt õppida kõikidel akadeemilistel astmetel doktorikraadini välja (esimene doktorikraad eesti kirjanduse alal kaitsti 2013. aastal).[1]
Eesti keele ja kultuuri lektorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 2003–2007 Malle Rüütli
- 2007–2012 Katre Talviste
- 2012–2017 Viivian Jõemets
- alates 2017 Merit Kuldkepp
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Chalvin, Antoine; Jõemets, Viivian. Eesti keele õpetamine Prantsusmaal. Oma Keel, 1/2016.
- ↑ Selgus Peterburi Riikliku Ülikooli eesti keele lektor. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisait, 21. juuni 2005.
- ↑ Välisülikoolid, kus saab õppida eesti keelt. Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe (EKKAV). Haridus- ja Noorteameti veebisait.