Mine sisu juurde

Riigita rahvas

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib rahvusrühmast, millel ei ole oma riiki. Riigivõimuta toimiva ühiskonna kohta vaata artiklit Riigita ühiskond. Kodakondsuseta inimese kohta vaata artiklit Kodakondsuseta isik.

Riigita rahvas on rahvusrühm, millel ei ole enda sõltumatut riiki.[1] Selle termini kasutamine eeldab, et rahvastel on enesemääramisõigus ehk õigus luua oma valitsusega rahvusriik.[2][3] Riigita rahvaste esindajatel võib, kuid ei pruugi olla nende elukohariigi kodakondsus. Riigita rahvad ei osale üldiselt näiteks rahvusvahelistel spordivõistlustel või rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Riigita rahvaid on nimetatud ka Neljandaks Maailmaks.[4][5][6] Mõnedel tänapäeval riigita rahvastel on varem olnud omariiklus.

Näiteks eestlased olid riigita rahvas kuni Eesti Vabariigi iseseisvumiseni 1918. aastal ning hiljem kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal.

  1. Dictionary Of Public Administration, U.C. Mandal, Sarup & Sons 2007, 505 p.
  2. Osborne, Louise; Russell, Ruby (27. detsember 2015). "Stateless in Europe: 'We are no people with no nation'". TheGuardian.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. oktoober 2019. Vaadatud 28. detsembril 2018.
  3. Chouinard, Stéphanie (2016), "Stateless nations", Karl Cordell; Stefan Wolff (toim-d), The Routledge Handbook of Ethnic Conflict, Routledge, lk 54–66, ISBN 9781317518921
  4. David Newman, Boundaries, Territory and Postmodernity
  5. Ethnic Minority Media: An International Perspective, Stephen Harold Riggins, 217p.
  6. Language in Geographic Context, Colin H. Williams, 39p.