Richard Antik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Richard Johannes Antik (29. märts (vkj)/ 11. aprill 1901 Orge koolimaja, Sootaga vald, Äksi kihelkond, Tartumaa16. aprill 1998 Toronto) oli eesti ajakirjanik, raamatukogundustegelane ja bibliograaf.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Jaan Antik (1859–1930) oli pärit Rannust, kuid töötas Orge koolis 24 aastat (1889–1913). Saanud esimese õpetuse kodus, läks Richard 1912. aastal õppima Hugo Treffneri eragümnaasiumi Tartus. Kogu pere asus Tartusse, kuna isa sai seal tööle algkooliõpetajana. 1916 astus Richard Tartu Kommertsgümnaasiumi. Gümnaasiumiõpilasena võttis ta osa Vabadussõjast, tegutses ka skautluses.

Ta õppis aastatel 1922–1928 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaubandust ja majandust ning aastatel 1931–1933 ja 1938–1939 filosoofiateaduskonnas, kuid ei lõpetanud ülikooli. Akadeemiliselt oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Ajakirjanikuna[muuda | muuda lähteteksti]

Koolipoisi ja skaudina tegi kaastööd ajakirjale Eesti Skout, oli selle toimetuse liige 1921–1924, toimetas ka Tartu skautide maleva ajakirja Ole Valmis (Tartu 1921–1922, ilmus kolm numbrit). Oli Päevalehe alaline Tartu kaastööline ja esindaja 1921–1927, kirjutas kohalikke sõnumeid ja ülevaateid skautidest, õpetajatest, usuteadlastest jms. Alates 1926. aastast avaldas kirjutisi raamatukogundusest, eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost (Postimees ja Tartu Kommunist 1928–1941, Päevaleht 1928–1930, Uus Eesti 1936–1940, raamatukoguhoidjate ühingu ajakirjas Raamatukogu 1929–1940, ajakirjas Eesti Kirjandus 1933–1939 jm).

Kanadas oli aastatel 1954–1987 ajaleht Meie Elu (Toronto) kunstikriitik, kirjutas ka teatri-, kontserdi- ja kirjandusarvustusi, kultuuriülevaateid, juubeliartikleid ja nekrolooge.

Raamatukogundustegelasena[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aasta 17. aprillist töötas ta Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogus. 1927 suunati ta Eesti Rahva Muuseumi vahendusel kõrgematele raamatukogunduse kursustele Karli Ülikooli Prahas.

Alates 1. oktoobrist 1927 oli ta ERMi Arhiivraamatukogu juhataja, kellena töötas 15 aastat (19271942). Nendel aegadel kujunes Arhiivraamatukogu suurimaks rahvusliku kirjanduse koguks Eestis.

Ilmusid ka Antiku olulised tööd bibliograafia ja raamatuteaduse alalt: "Eesti raamatute üldnimestik 1918–1923" (1931), "Eesti ajakirjandus 1766–1930" (1932) ja "Eesti raamat 1535–1935" (1936). Samal ajal tegutses ta ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus, oli referent või juhataja Balti raamatukoguteadlaste iga-aastastel kongressidel ja Tartu Pauluse koguduse nõukogu esimees.

Okupatsioonide tingimustes kujunes töö Arhiivraamatukogus keerukaks ja 1942. aasta oktoobris, kui Eesti Kirjandusmuuseum liideti Tartu Ülikooliga, lahkus Antik töölt.

Edasine käekäik[muuda | muuda lähteteksti]

1942. aasta lõpul avas ta oma kunsti- ja raamatukaupluse Tartu südalinnas. 1944. aasta septembris põgenes ta koos perega Eestist ja leidis peatuspaiga Taanis. Tema abikaasa Agnes Antik oli rahvuselt taanlanna, kelle vanemad olid Eestisse meieriks ja juustumeistriks tulnud. Kopenhaagenis leidis Antik tööd arhivaarina ja kunstikirjastuses. Seal korraldas ta kaks tähelepanuväärset eesti kunsti näitust (1946 ja 1950).

1951. aasta detsembris lahkus ta Taanist, aga pere jäi maha. Ta sõitis Kanadasse ja töötas üle kümne aasta Toronto keskhaiglas. Vaba aja pühendas ta ühiskondlikule tegevusele – korraldas näitusi, tegi kaastööd ajakirjandusele, tegeles kunsti ostu-müügiga, võttis osa koguteose "Eestlased Kanadas" koostamisest, asutas koos Karl Eermega Eesti Keskarhiivi Kanadas (1961) ja oli hiljem selle juhataja.

Tervise halvenemise tõttu elas Antik viimased eluaastad Toronto Ehatare põetuskodus. Ta suri mõni päev pärast 97. sünnipäeva 16. aprillil 1998. Richard Antiku urn on paigutatud Toronto Peetri kiriku mälestusmüüri.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1931 – Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu
  • 1931 – Eesti raamatute üldnimestik : 1918–1923
  • 1932 – Eesti ajakirjandus : 1766–1930 : bibliograafia ühes toimetajate ja väljaandjate loeteluga
  • 1935 – "Ajakirjanduse tähendusest Eesti arengus". // Raamatu osa Eesti arengus. Toimetaja Daniel Palgi. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1935
  • 1936 – Estland in fremden Sprachen : eine Auswahl fremdsprachigen Schrifttums
  • 1936 – Eesti raamat 1535–1935 : arengulooline ülevaade, arvulised kokkuvõtted, reproduktsioonid
  • 1938 – Kataloogid ja kataloogimine : käsiraamat raamatukoguhoidjaile, bibliograafidele ja bibliofiilidele
  • 1975 – "Eestlased väljarändajatena". // Eestlased Kanadas, I osa. Peatoimetaja Alfred Kurlents, toimetajad Richard Antik ja Jaan Olvet. Toronto 1975

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

1924 abiellus ta Agnes Lausteniga, kes pärines taanlastest juustumeistrite perest. Perre sündisid tütar Ruth Elna (1925–1981) ja poeg Einar (1929–1974).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]