Rein Jürgenson

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rein Jürgenson

Rein Jürgenson (sündinud 28. juunil 1936 Pärnus) on Eesti informaatikateadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta omandas põhihariduse Wismaris (Saksamaal) ja Pärnus 1944–1950, õppis Pärnu I ja II Lydia Koidula nim Keskkoolis 1950–1955; Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika eriala 1955–1960; ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudi teoreetilise füüsika sektori arvutusmatemaatika aspirant 1960–1963. Ta kaitses füüsika-matemaatikateaduste kandidaadi väitekirja 1964. aastal (kinnitatud 1965); 1971. aastast on dotsent.

Täiendusõpe: Leningradi Riiklik Ülikool 1968; Moskva Riiklik Ülikool 1973; Tampere Ülikool, Helsingi Ülikool 1979; Eesti NSV TA Küberneetika Instituut 1985; Darmstadti Tehnikaülikool (Saksamaa) 1994; Jyväskylä Ülikool (Soome) 1996.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

EPA matemaatika kateedri assistent 1962–1963; Eesti NSV TA ENSV TA Füüsika ja Astronoomia Instituudis nooremteadur 1963–1965, vanemteadur 1965–1966; matemaatikalaboratooriumi juhataja 1966–1969; TRÜ matemaatilise analüüsi kateedri vanemõpetaja (kohakaaslus) 1964–1966; vanemõpetaja 1966–1967; TRÜ arvutusmatemaatika kateedri vanemõpetaja ja dotsendi kohusetäitja 1967–1969; Alates 1969. aastast TTÜs: arvutusmatemaatika kateedri dotsent 1969–1973, juhataja kohusetäitja 1970–1971; informatsioonitöötlemise kateedri juhataja-dotsent 1973–1983, dotsent 1983–1992; informaatikainstituudi tarkvaratehnika aseprofessor 1992–1997, professor 1997–2002, erakorraline professor 2002–2003, õppetooli juhataja 1992–2002, õppetooli hoidja 2002–2003; informaatikainstituudi direktor 1992–1999; infotehnika/infotehnoloogia teaduskonna dekaan 1997–2003, emeriitprofessor 2003; informaatikainstituudi projektijuht 2003.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu perioodil diferentsiaalvõrrandite ligikaudse lahendamise meetodid ning TTÜ perioodil programmeerimistehnoloogiad, objektorienteeritud programmeerimine ning selle rakendamine tarkvaramoodulite kvaliteedi, töökindluse ja abstraktsiooniastme tõstmisel. Tema juhendamisel on kaitstud üks doktoritöö ning arvukalt diplomi- ja magistritöid. Avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni, 32 õpikut ja õppevahendit; viimastest on tuntumad

  • "Programmeerimiskeel PL/1" (neljas raamatus, 1975)
  • "Programmeerimine IIl põlvkonna arvutitele" (kõrgkooliõpik, 1977)
  • "Programmeerimise ülesannete kogu" (koos Ü. Kaasiku, I. Kulli ja L. Võhanduga, 1978)
  • "Programmeerimine Pascal-keeles" (kõrgkooliõpik, 1985)
  • "Sissejuhatus Ada-keelde" (1987)
  • "Programmeerimine" (kõrgkooliõpik, 1989)
  • "Objektorienteeritud lähenemine programmeerimisele" (koos V. Vahega, 1999)

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

TTÜ nõukogu liige; TTÜ valitsuse liige; infotehnika/infotehnoloogia teaduskonna nõukogu liige ja esimees; TTÜ arvutuskeskuse nõukogu esimees; A&A toimetuskolleegiumi liige; Eesti Informaatika Seltsi juhatuse liige; ÕT Fondi Ventuur juhatuse liige; TTÜ õppetegevuse arendusprojekti "Diplomiõpe" projektijuht; informatsioonitehnika õppevaldkonna nõukogu liige; Eesti kõrgharidusstrateegia väljatöötamise VV asjatundjate komisjoni liige 2004–2006; Eesti kõrgharidusstrateegia rakendusplaani koostamise töörühma liige 2006–2007.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa Reinhold Jürgenson oli matemaatika-füüsikaõpetaja, Pärnu poeglastegümnaasiumi inspektor ja direktor, ema Helene Jürgenson õpetaja ja koduperenaine.

Abikaasa oli matemaatik-programmeerija Urve Jürgenson (sündinud Vitsur). Poeg Sven Jürgenson on diplomaat, tütar Evi Arais tegutseb IT-valdkonnas ning tütar Marina Maran on bioloog ja tõlkija. Rein Jürgensonil on üheksa lapselast ja kolm lapselapselast.

Huvialadeks on ajalugu ja arhitektuur. Avaldanud ajaleheartikleid Pärnu linnakujunduse teemal. Kirjutanud ka viis ajalooraamatut, nende hulgas "Tallinna Tehnikaülikool uue iseseisvusaja muutustes" kahe raamatuna – "Teekond reformikeerisest tänapäevase tehnikaülikoolini" (2011) ja "Uutele rajajoontele" (2015).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti entsüklopeedia, 2000, 14.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2000, 1.
  • Eesti tennis 100 (2013).

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]