Reima Pietilä
Frans Reima Ilmari Pietilä (25. august 1923 Turu – 26. august 1993 Helsingi) oli soome arhitekt.
Ta lõpetas 1953. aastal Tehnilise kõrgkooli arhitektina. Aastatel 1970–1979 oli ta Oulu ülikooli arhitektuuriprofessor.
Suurem osa Reima Pietilä loomingust on valminud koostöös abikaasa Raili Pietiläga. Nad abiellusid 1963. aastal.
Aastal 1982 sai ta akadeemiku aunimetuse. Aastal 1987 anti Reima Pietiläle elutöö eest Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) kuldmedal.
Reima Pietilät peetakse viimaste aastakümnete üheks olulisemaks orgaanilise arhitektuuri esindajaks.
Kunstnik Tuulikki Pietilä oli Reima Pietilä õde.
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- Soome paviljon Brüsseli maailmanäitusel (1958)
- Branderi kohvik Tamperes (1963)
- Kaleva kirik, Tampere (1966)
- Kongressikeskus Dipoli, Otaniemi, Espoo (1966)
- Suvikumpu asum, Tapiola, Espoo (1969–1982)
- Reidar Särestöniemi ateljee ja galerii Särestö, Kittilä, (1972)
- Hvitträski saun, Kirkkonummi (1975)
- Koguduse- ja vabaajakeskus ning ostukeskus, Hervanta, Tampere (1979)
- As-Sīfi palee juurdeehitus, Kuveit (1982)
- Lieksa kirik, Lieksa (1982)
- Lasteaed Taikurinhattu, Pori (1984)
- Soome saatkonna hoone, Delhi, India (1985)
- Tampere raamatukogu Metso, Tampere (1986)
- Vanadekodu Himmeli, Pori (1988)
- Hervanta vabaajakeskus, Tampere (1989)
- Soome presidendi residents Mäntyniemi, (1993)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Reima Pietilä – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis