Reili Argus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Reili Argus (sündinud 16. novembril 1967 Saku vallas Harjumaal) on eesti keeleteadlane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Argus lõpetas 1986 keskkooli, 1994 Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri filoloogia erialal, 1998 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrantuuri, 2008 Tallinna Ülikoolis doktorantuuri.

Ta on magister eesti filoloogia alal (1998, Tallinna Pedagoogikaülikool) väitekirjaga "CHILDES’i eesti andmepank ja selle suhtluskeskne analüüs", doktorikraad samal alal (2008, Tallinna Ülikool) väitekirjaga "Eesti keele muutemorfoloogia omandamine".

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Oli 19881990 Kuusalu keskkooli õpetaja, 1990–1995 Eesti Rahvusraamatukogu fondihoidja, 20002002 SDI Media keeletoimetaja, 2002–2007 Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna lektor, 20082009 eesti keele ja kultuuri instituudi lektor, 2009–2011 dotsent, 2011–2012 instituudi direktor, 2011– professor. Peamised loengukursused: eesti keele ortograafia, leksikoloogia, keeletoimetamine ja korrektuur, esimese keele omandamine.

Mitme rahvusvahelise projekti (Crosslinguistic Study of Language Acquisition jt) täitja. Ajakirja Oma Keel toimetaja (2008–). Emakeele Seltsi liige (1994–), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu asutajaliige (2004–), Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige (2010–).

Uurimisvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Arguse uurimisvaldkond on eesti keele omandamine. Ta on uurinud muutemorfoloogiat ja 3–5-aastaste laste keelelise arengu leksikaalseid ja grammatilisi seaduspärasusi, tegelenud Eesti lastekeele korpuse alamkorpuste loomise ja korpuste kasutusvõimaluste populariseerimisega.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Morfoloogia areng keele omandamise varasel etapil: kolmikud ja üksik laps. // Väikelaps ja tema kasvukeskkond II. Tallinn, 2001;
  • Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. // Emakeele Seltsi aastaraamat 49 (2004);
  • Kolmikute keeleline areng ja individuaalsed erinevused muutemorfoloogia omandamisel. // Keel ja Kirjandus (2007) 3;
  • Psühholoogiline katse eesti keele objekti käändevahelduse omandamise uurimise meetodina. // Emakeele Seltsi ar 54 (2008);
  • Eesti keele ajakategooria omandamisest – ajavormid ja ajasõnad. // Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat.

Üle 20 teadustrükise.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.