Reedik Palm
Reedik Palm (27. august 1933 Tartu – 28. veebruar 1974 Tartu) oli eesti matemaatik[1] ja kirjanik.[2]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Reedik Palm oli August Palmi poeg, Ille Palmi vend, Mare Koidu abikaasa.[1]
Lõpetas 1952 Tartu 6. Keskkooli, 1953–1954 oli vangis (§ 58-10 lg. 1), 1960 TRÜ matemaatika-loodusteaduskonna. Oli 1960–64 Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) vaneminsener, 1964–74 TÜ Arvutuskeskuse insener ja nooremteadur.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurinud matemaatilise lingvistika ja masintõlke küsimusi, sh esitas keele matemaatilise mudeli, defineeris mitmed mõisted (keel, keele semantika, sõnum, sõnumi transkriptsioon jm), sõnastas tõlkimise üldise ülesande. Muuhulgas andis hinnangu matemaatilise lingvistika olukorrale, selgitas seisaku põhjusi masintõlke arengus 1970. aastate algul. 12 teadustrükist.[1]
Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Vahemikus 1965–1970 ilmus perioodikas (sh päevaleht Edasi, ajakiri Pioneer) tema sulest lühiproosat, luulet ning satiiri. Kui pilkeloomingut ja publitsistikat (viimast kirjutas ka varjunimede Peeter Pseudonüüm, R. Retsensent ja A. Autor all)[3] mitte arvestada, siis on avaldatud 4 tema novelli ning 7 luuletust, paljud neist ajakirjandusväljaannete kirjanduskonkurssidel auhinnatud.[2] Proosaloomingus on olulisel kohal teadusulme (nt jutud “Vaigulõhn”, “Järeleksam”), sageli on seal üheks peategelaseks nutikas ning vastuvõtlik noor tüdruk. Tema lüürikat iseloomustab filosoofilisus ja eluterve autorihoiak.[2]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Teadustekstid[muuda | muuda lähteteksti]
- “О морфологическом анализе русской фразы” – Сообщения по машинному переводу. 1. Тлн, 1962.
- “Математическая лингвистика 1” – Тр. Вычисл. центра ТГУ 12 (1968).
- “К вопросу об основаниях математической лингвистики” – Тр. Вычисл. центра ТГУ 18 (1969).
Valik ilukirjandust[muuda | muuda lähteteksti]
- “Vaigulõhn. (Fantastiline jutustus)” – Pioneer 1965, nr 8.
- Luuletused “Täna õhtul kell 20.00 tantsivad murueide tütred”, “Kas tead, mis on kustunud kaja?”, “Tüli me ei nori”, “Kas maksab ilmaaegu vaeva näha?” – Noorus 1966, nr 8.
- “Metsik suvitaja” – Pioneer 1967, nr 9; “Jutupaunik 1969” 1969, koost Heino Väli; “Kullaotsijad” 1988, koost Heljo Mänd. (Jutustuse peategelane on metsavend.)
- “Järeleksam” – Edasi 1969, nr 228 (28. sept).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ivar Kull, Abel Nagelmaa. Reedik Palm – matemaatik ja literaat. Matemaatika ja kaasaeg 20. 1975. Tartu Riiklik Ülikool. Lk 136–139.
- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2016. Vaadatud 22. märtsil 2022.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 124
- TÜ ajalugu III, 311.
- Matemaatika ja kaasaeg 20 (1975)
- Generatiivse grammatika sektori grupi juubelikoosolek. Tartu, 1990, 28
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.