Rebiya Kadeer

Allikas: Vikipeedia
Rebiya Kadeer 2011

Rebiya Kadeer (uiguuri ﺭﺍﺑﯩﻴﻪ ﻗﺎﺩﯨﺮ sündinud 15. juulil 1948) on silmapaistev uiguuri ettevõtja ning poliitiline aktivist, kes pärineb Hiina Rahvavabariigi Xinjiangi autonoomse regiooni kirdeosast. 2006. aasta novembrist on ta Uiguuride Maailmakongressi president.[1]

Kadeer on kaitsnud aktiivselt peamiselt islamiusulist uiguuri vähemust, keda Hiina valitsus tema sõnul süstemaatiliselt rõhub.[2] Praeguseks elab Kadeer pagenduses Ameerika Ühendriikides.

Noorpõlv ja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Rebiya Kadeer sündis Xinjiangis Altay linnas vaeses perekonnas. 1965. aastal ta abiellus ja kolis Aksu linna Xinjiangis. Kultuurirevolutsiooni ajal kiusati teda klassivaenlasena taga ning riideäri, mida ta koos abikaasaga pidas, nimetati "spekuleerimiseks"; tagakiusamise tagajärjel lahutas Kadeer abielu.[viide?]

Lahutuse järel avas Kadeer 1976. aastal automaatpesula. 1981. aastal abiellus ta Sidik Rouziga, kes oli tollal dotsent, ning kolis Ürümqisse. Ürümqis liisis Kadeer kohalikus ärikvartalis turu ning ehitas selle ümber kaubamajaks, mis spetsialiseerus uiguuri rahvarõivastele. 1985. aastal ehitas Kadeer hoone veel kord ümber 14 000-ruutmeetriseks ärihooneks.[viide?]

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hakkas Kadeer tegelema väliskaubandusega, kogudes investeeringuid, mille väärtus küündis tippajal enam kui 200 miljoni jüaanini.[3] Temast sai üks Hiina viiest rikkaimast inimesest, Kadeeri firmale kuulusid ettevõtted Hiinas, Venemaal ja Kasahstanis.[viide?] Kadeer on sünnitanud kokku 11 last.[4] Kadeeri asutatud ettevõttele The Akida Industry and Trade Co kuulub Xinjiangis hulgaliselt kinnisvara. Nende seas on Akida kaubanduskeskus, selle kõrval asuv Kadeeri kaubanduskeskus ja Tuanjie ('ühtsus') teater Ürümqis.[5]

Kadeer oli kogukonnas aktiivne filantroop, eelkõige enda asutatud fondi Tuhande Pere Emade Projekt (1,000 Families Mothers Project) kaudu. Fond oli heategevusorganisatsioon, mille eesmärk oli aidata uiguuri naistel rajada oma ettevõtteid.[3] 1993. aastal valiti Kadeer delegaadiks kaheksandale Hiina Rahva Poliitilisele Konsultatiivkonverentsile[3] ning 1995. aastal Riiklikule Rahvaste Kongressile (National People's Congress) Pekingis.[6] Kadeer on olnud ka Xinjiangi autonoomse regiooni kaubandus-tööstuskoja aseesinaine ja Xinjiangi naisettevõtjate assotsiatsiooni aseesinaine.

1997. aastal lõi Kadeer Tuhande Ema Liikumise, edendamaks uiguuri naiste kutsekoolitust ja õhtukoole uiguuridele, kes ei saanud käia tavakoolis.[7]

Vangistus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda, kui Kadeer 1997. aastal sattus nägema pealt Ghulja juhtumit, ei suutnud ta oma sõnutsi veenda Pekingit, et riik vajab muutusi. Tundes, et tal pole muud valikut, kritiseeris Kadeer avalikult valitsust kõnes parlamendi ees. Ta eemaldati kohe Hiina Rahva Poliitilisest Konsultatiivkonverentsist ja võimud tühistasid tema passi.[4] 1999. aastal saatis ta ajaleheväljalõikeid oma paguluses viibivale abikaasale Sidik Rouzile, kes elas Ameerika Ühendriikides ja kes osaleb protestides Hiina uiguuri-poliitika vastu. Sama aasta augustis peeti ta kinni, kui ta oli teel kohtumisele USA Kongressi uurimisteenistuse (Congressional Research Service) delegatsiooniga, mis uuris toonast olukorda Xinjiangis.[4] Kadeeri süüdistati selles, et tema käes oli nimekiri 10 inimesest, keda "kahtlustati sidemetes rahvuslike separatistlike tegevustega". Hiina RV võimud hoidsid teda vahi all "riigisaladuste lekitamise" süüdistusega ning 10. märtsil 2000 mõisteti ta Ürümqi keskastme rahvakohtus süüdi "riigi julgeoleku ohustamises",[3][8] kuna ta oli saatnud oma abikaasale ajaleheväljalõikeid Uiguuri kogukonna kohtlemise kohta.[9]

Vanglas viibis Kadeer kaks aastat üksikvangistuses, kuid teda ei piinatud. Ta oletab, et selle põhjuseks oli valvurite teadlikkus tema rahvusvahelisest mainest.[4] 2004. aastal lühendati karistust aasta võrra hea käitumise tõttu.

Vabanemine ja pagulus[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal võitis Kadeer Rafto auhinna inimõiguste alal.[10] 14. märtsil 2005 vabastati Kadeer ennetähtaegselt, põhjendades vabastamist meditsiiniliste põhjustega, Ameerika Ühendriikide käendusel enne USA riigisekretäri Condoleezza Rice'i visiiti. USA, mis oli avaldanud survet Kadeeri vabastamiseks, nõustus loobuma Hiina-vastasest otsusest ÜRO inimõiguste komisjonis. Amnesty International ja Human Rights Watch piirasid seejärel mõningal määral oma kriitikat.[11] 17. märtsil lendas Kadeer USA-sse ja sai Washingtonis oma perekonnaga kokku. Hiinast lahkumise eel antud intervjuus Phoenix Televisionile ütles ta, et jääb Hiina Rahvavabariigi kodanikuks ning uues Hiinas sündinuna ohverdaks ta elu Hiina terviklikkuse eest.[12]

2007. aasta aprillis mõisteti Rebiya Kadeeri poeg Ablikim 9 aastaks vangi ning talt võeti 3 aastaks poliitilised õigused. Väidetavalt tunnistas ta end süüdi "setsessionistlikus tegevuses osalemises ja selle algatamises". 2006. aasta novembris mõisteti teine ta poeg, Alim, 7 aastaks vanglasse ning teda trahviti 62 500 USA dollari ulatuses. Kolmandat Kadeeri poega Qahar Abdurehimi trahviti 12 500 USA dollari ulatuses, kuid ei mõistetud vangi. 2006. aasta juunis esitati Alimile, Ablikimile ja Qaharile ametlikult süüdistused riigi julgeolekut puudutavais ja majanduskuritegudes varsti pärast seda, kui Kadeer valiti Uiguuri Ameerika Assotsiatsiooni presidendiks.[13]

Hiina valitsuse sõnul on Kadeer "raudkindel separatist, kes teeb koostööd terroristide ja islami ekstremistidega".[14] Samas on Kadeer kinnitanud oma usku, et kõik uiguuri organisatsioonid võitlevad rahumeelselt.[15] 5. juunil 2007 kohtus Kadeer Prahas toimunud demokraatia ja julgeoleku teemalisel konverentsil eraviisiliselt USA presidendi George W. Bushiga. President kiitis Kadeeri-suguseid inimesi, kes on "palju väärtuslikumad kui nende armee relvad või maa-alune nafta".[16] 17. septembril 2007 kinnitas USA Esindajatekoda otsuse nr 497 (House Resolution 497)[17], mis nõudis, et Hiina valitsus vabastaks Rebiya Kadeeri ja Kanada kodaniku Huseyin Celili vangistatud lapsed ning muudaks oma tõhumispoliitikat uiguuri rahva suhtes.[18]

2010. aastal keelati Kadeeril kolmeks aastaks Taiwani siseneda. Üks Taiwani kunstiorganisatsioon oli Kadeeri kutsunud filmi "The 10 Conditions of Love" linastusele. Taiwani Kuomintangi (KMT) valitsus väitis, et keeld "põhines julgeolekuvajadustel". Väidetavasti oli KMT Mandri-Hiina Kommunistliku Partei surve all. Partei on pikka aega püüdnud õõnestada Kadeeri kampaaniat, milles ta paljastab, kuidas Hiina uiguuride inimõigusi rängalt rikub. Hiina võimud on nimetanud Kadeeri "terroristiks" – seda sõna kasutavad nad sageli inimõiguste eest võitlejate kohta.[19]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • koos Alexandra Caveliusega (2008). Die Himmelsstürmerin: Chinas Staatsfeindin NR. 1 erzählt aus ihrem Leben. Heyne. ISBN 978-3453640412. (German)
    Inglise tõlge: Dragon Fighter: One Woman's Epic Struggle for Peace with China. W. W. Norton & Company, Inc. ISBN 978-0979845611. (Mall:Google books)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Leadership of the World Uyghur Congress". Uyghurcongress.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2006. Vaadatud 10. juuli 2005.
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2010. Vaadatud 17. oktoobril 2011.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)|title= Foreign Policy: Seven questions with Rebiya Kadeer|date=august 2009}}
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "ProPilt: Rebiya Kadeer". BBC News. 17. märts 2005. Vaadatud 4. jaanuar 2010.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Chu Miniter, Paulette (märts 2007). "Taking a Stand for China's Uighurs". Far Eastern Economic Review.
  5. ↑ China to demolish Kadeer buildings in restive Urumqi, 8. september 2009, Reuters
  6. ↑ China Frees Rebiya Kadeer. Radio Free Asia. 17 March 2005.
  7. ↑ Jailed Uighur Dissident Wins Norwegian Human Rights Award. International Freedom of Expression Exchange. 9 February 2005.
  8. ↑ Millward (2007), p. 360.
  9. ↑ McGeown, Kate ( 24 June 2005). Fighting the cause of China's Uighurs. BBC News.
  10. ↑ Esposito; Voll; Bakar (2007), p. 208.
  11. ↑ News Release Issued by the International Secretariat of Amnesty International. Amnesty International.
  12. ↑ Uyghur Rebiya Kadeer on China. Youtube.
  13. ↑ International Religious Freedom Report 2007, US Department of State, 14 September 2007, accessed 28 Sept 2007
  14. ↑ Ford, Peter (9. juuli 2009). "Spiritual mother of Uighurs or terrorist?". Christian Science Monitor. Vaadatud 18. august 2010.
  15. ↑ "热比娅:中国突袭东突营地令人怀疑" (Chinese). BBC News. 10. jaanuar 2007. Vaadatud 4. jaanuar 2010.{{cite news}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. ↑ President Bush Visits Prague, Czech Republic, Discusses Freedom. White House. 5 June 2007.
  17. ↑ GovTrack: H. Res. 497: Text of Legislation. GovTrack.us.
  18. ↑ House of Representatives calls on the PRC to release Rebiya Kadeer's children and Uyghur-Canadian Hu. ObserveChina. 18 September 2007.
  19. ↑ "Taiwan Fails to Learn From Its Own History"

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esposito, John L.; Voll, John Obert; Bakar, Osman (2007). Asian Islam in the 21st Century. Oxford University Press US. ISBN 978-0195333022.
  • Millward, James A. (2007). Eurasian Crossroads: A History of Xinjiang. New York: Columbia University Press. ISBN 978-023113924.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rebiya_Kadeer&oldid=6529177"