Rasun Anterselva vald

Allikas: Vikipeedia
Rasun-Anterselva

itaalia Rasun-Anterselva
saksa Rasen-Antholz

CoA civ ITA Antholz-RasunAnterselva.svg
Vapp
Panorama della valle di anterselva.jpg

Pindala: 120,90 km²
Elanikke: 2866 (1.01.2017)[1][2]

Koordinaadid: 46° 51′ N, 12° 6′ Ekoordinaadid: 46° 51′ N, 12° 6′ E
Cartina Comune BZ Rasun Anterselva.png
Rasun Anterselva asend Bolzano provintsis
Rasun Anterselva vald (Itaalia)
Rasun Anterselva vald
Asendikaart

Koduleht: http://www.comune.rasunanterselva.bz.it/system/web/default.aspx?sprache=3

Rasun-Anterselva on vald Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas Bolzano provintsis.

Rasun Anterselva kõrgus merepinnast on 1030 meetrit. Asustus­tihedus on keskmiselt 189 inimest ruutkilomeetri kohta. 2011. aasta juuni seisuga rääkis 98,40% elanikest emakeelena saksa keelt, 1,16% itaalia keelt ja 0,44% ladiini keelt.

Rasun Anterselva piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Brunico, Campo Tures, Monguelfo-Tesido, Perca, Sankt Jakob in Defereggen Austria, Valdaora, Valle di Casies.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Rasun Anterselvas asub 24,92 ha pindalaga Rasuni turbaraba (la torbiera di Rasun / Rasner Möserä) biotoop.

Valdaora orus asuva Rasun Anterselva kirdeosas, 1650 meetri kõrgusel merepinnast, asub Anterselva järv.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Vald laiub piki Antholzi orgu, suurema Pusteri oru põhjapoolsemat osa. Kirdes viib 2050m kõrgusel olev Stalleri sadula mäekuru Defereggeni orgu Ida-Tiroolis Austrias. Antholzi orgu piiravad Rieserferneri grupi mäed põhjas ja Villgrateni mäed idas, mõlemad on Kõrg-Tauerni mäeaheliku osa Kesk-Ida-Alpides. Tuntumad tipud on Hochgall 3436m kõrgusel ja Wildgall (Collaspro) 3273m kõrgusel, samuti Ohrenspitzeni massiiv 3101m kõrgusel kirdes. Suur osa põhja- ja läänepoolsetest mäeahelikest kuuluvad 1988. aastal loodud Rieserferner-Ahrni loodusparki. Antholzi oja voolab läbi oru Antholzi järvest (Lago di Anterselva) kuni suubumiseni Rienzi (Rienza) jõkke Olangis.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Rasun Anterselva halduspiirides asuvad järgmised asulad: Antholz-Mittertal/Anterselva di Mezzo, Antholz-Obertal/Anterselva di Sopra, Antholz-Niedertal/Anterselva di Sotto, Neunhäusern/Nove Case, Niederrasen/Rasun di Sopra, Oberrasen/Rasun di Sotto (halduskeskus).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Altraseni lossi varemed

Hallstatti kalmistu arheoloogilised leiud Niederraseni lähedal tähendavad piirkonna asustust juba rauaajal. 15. aastal eKr vallutas tänapäeva Tirooli Rooma keisririik. 590. aasta paiku asusid piirkonda hertsog Tassilo I juhtimisel bajuvaarid.

Rasenit ennast on esmakordselt mainitud 1050. aasta dokumendis, kohalikud Raseni isandad teenisid Tirooli krahve ministeriaalidena alates 13. sajandist. Nad elasid Altraseni lossis, mida on esmakordselt mainitud aastal 1210. Krahv Meinhard II loovutas selle aastal 1259 oma abikaasale Elisabethile. Vahepeal püstitasid Raseni isandad Neuraseni lossi, mis läks aastal 1342 Brixeni piiskoppidele.

Pärast Meinhardiinidest krahvide hääbumist aastal 1500 sai Tiroolist kui tervikust Habsburgide monarhia kroonimaa.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • San Giovanni kirik (1070, 1822; Chiesa di San Giovanni)
  • San Andrea kirik (XIV sajand; Chiesa di San Giovanni)
  • San Antonio kabel (1698; Cappella di San Antonio)
  • Burgfriedeni kabel (1924; Cappella Burgfrieden)
  • Rasun Vecchia varemed
  • Rasun Nuova varemed

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Rasun Anterselvas asub Südtirol Arena, kus toimuvad regulaarselt laskesuusatamisese maailma karikavõistluste etapid. Viis korda (1975, 1976, 1983, 1995 ja 2007) on Anterselvas toimunud ka laskesuusatamise maailmameistrivõistlused.

Tuntud inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hubert Müller, Dorfbuch Antholz, Rasun di Sotto, 1985. (saksa keeles)
  • Andreas Arnold, Chiese e cappelle di Anterselva, Anterselva, 1998. (itaalia keeles)
  • Leo Andergassen, Kirchen und Kapellen in Rasen, Lana, Tappeiner, 1999. ISBN 88-7073-292-4 (saksa keeles)
  • Toni Leitgeb, Festschrift zum 50jährigen Bestehen des AVS Antholzertal und zum 30jährigen Bestehen der Bergrettung Antholzertal, 1959-2009, Anterselva, AVS, 2009. (saksa keeles)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Istituto Nazionale di Statistica, vaadatud 9.09.2017.
  2. Istituto Nazionale di Statistica.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]