Rapla KEK-i haldushoone

Okta Centrum
	Rapla Okta Centrumi panoraam 7. augustil 2011
Üldandmed
Asukoht	Rapla
Liigitus	büroohoone
Ehituse lõpp	1977
Aadress	Mahlamäe 10, 79514 Rapla
Koordinaadid	58° 59′ 54″ N, 24° 47′ 52,5″ E
Tehniline ülevaade
Vundamendi pindala	1465 m²
Korruseid	3
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Toomas Rein

Droonivideo Raplast 2021. aasta oktoobris

Rapla KEK-i haldushoone, praeguse nimega Okta Centrumi, projekteeris arhitekt Toomas Rein. Hoone asub Raplas Mahlamäe ja KEK-i elurajooni vahelisel pargialal. 2015. aastal tunnistati see ühe esimese Eesti NSV aegse kolhoosiehitusobjektina kultuurimälestiseks.^[1] Aastal 2021 nimetas Eesti Arhitektide Liit selle sajandi kümne tunnustamisväärse arhitektuuriobjekti hulka kuuluvaks.^[2]

1977. aastal valminud 3076-ruutmeetrise üldpinnaga ja kahe maapealse korrusega praeguse funktsiooniga ärihoone on oma mahult kaheksanurkne. Hoone keskel asub katuseaknaga spordisaal, mida ümbritseb koridor. Fassaadi keskosa ilmestab lintakende rivi, mille taga asuvad teise korruse bürooruumid.

Maja esimese korruse keskosas asuvad fuajee ja kaubanduspinnad, hoone külgedele jäävad koridorid, kust avanevad pääsud väiksematesse abiruumidesse: omaaegse sisekujundusega sauna, duši- ja riietusruumidesse. Hoone tagumisse külge jäävad kohvikuruumid koos abiruumide ja pääsuga sisehoovis paikneva basseini juurde.^[3]

Sisekujundus[muuda | muuda lähteteksti]

Väiksemates linnades kerkis 1970-ndatel suisa ulmelisi ehitisi, mille sisu polnud vähem ebamaine. Näiteks Rapla KEK ja Pärnu KEKi linnak, mis on vürtsitatud kunsti ja supergraafikaga. /.../ Rapla KEKi hoone sisemuse eest sai Aulo Padar 1977. aasta sisekujunduse aastapreemia ning tänu vähestele vahenditele on see maja Raplas seni üsna originaalilähedases seisus.^[4]

Maastikukujundus[muuda | muuda lähteteksti]

Rapla KEK-i "hoone mõjus (1970-ndate) väikelinnas uudse linnaaktiviseerijana, täiustades teistsugust suhtumist kehastava hoone kaudu linnapilti ja lisades tegevusi. Toomas Reinu üks suurejoonelisematest töödest suhestab ekspressiivse tahulise hoonemahu külgneva maastikuga. Erinevalt Linda kolhoosi peahoonest Kobelas, kus Rein hoone ning terrassid on tundlikult olemasolevasse olukorda istutatud, on Raplas maastik organiseeritud hoonest lähtuvalt. Hoonemahu astmikpüramiid on „mahulise klišeena vajutatud pargialale“, mõjudes lavastusena: maastik on hoone juurde sobivaks orkestreeritud." ^[5]